Sisuturundus

Mehed saavad eesnäärmevähki varakult avastada Eesti Vähiliidu mobiilses diagnoosikabinetis 

Dr Margus Punab, 31. oktoober 2019, 09:29
Margus PunabFoto: Aldo Luud
Eesnäärmevähk on kõige sagedasem siseorganite vähk Eestis – viimastel aastatel on selle diagnoosi saanud 1100-1200 meest aastas. Kuigi eesnäärmevähk on eelkõige vanemaealiste haigus, kus suurem osa diagnoositud juhte langevad vanuserühma 65+, siis just paar nädalat tagasi diagnoosisime agressiivse eesnäärmevähi ka 36aastasel mehel.

Viimase aja on kõige olulisemaks arenguks eesnäärmevähi puhul see, et haigus on õigeaegse diagnoosi puhul muutunud eluohustavast haigusest sisuliselt krooniliseks haiguseks. Kõige tähtsam ongi leida eesnäärmevähi haigusjuhud üles enne, kui need on levinud eesnäärmest väljapoole või andnud siirdeid teistesse organitesse. Haiguse aeglase arengu tõttu on meil selleks õigeaegseks avastamiseks õnneks ka piisavalt aega. Enamike eesnäärmevähi haigusjuhtude puhul on meil vähemalt 10 aasta pikkune „aken“, kus haigus on juba uuringutega tuvastatav, aga mehe elu veel ei ohusta. Kui me aga jätame sellel perioodil eesnäärme tervise kontrollimata ja haigus avastatakse juba kaugelearenenud haigusfaasis, pole tervendav ravi enam võimalik. Sel puhul seisneb arstiabi ainult haiguse kulu aeglustamises ja haiguse põhjustatud vaevuste leevendamises.

Eesnäärmevähi varane avastamine põhineb tundlikult veretestil, mis mõõdab PSA (prostata spetsiifiline antigeen) taset veres. PSA on seotud eesnäärmerakkude lagunemisega, mis on iseenesest loomulik protsess. Seetõttu on teatud PSA tase tuvastatav iga mehe veres. Testi muudab väärtuslikuks aga see, et juhtudel, kui eesnäärmerakkude lagunemine mingil põhjusel kiireneb, tõuseb PSA tase veres. PSA taseme tõusu veres põhjustavad kõik eesnäärmehaigused – nii eesnäärme healoomuline suurenemine, eesnäärmepõletik kui ka kõige suuremat tõusu põhjustav eesnäärmevähk. Seega pole PSA ainult eesnäärmevähi varase avastamise marker. Kõigil juhtudel, kus PSA tase on vanuselisest keskmisest kõrgem, on meil tegemist mingit sorti eesnäärmehaigusega, mis vajab kindlasti kontrolli ja sageli ka ravi.

Eesnäärmevähi varase avastamise jaoks on üliväärtuslik PSA taseme dünaamika jälgimine läbi aastate. PSA tase veres tõuseb vaikselt seoses eesnäärme suurenemisega. Kui aga PSA tasemes tekib kiire jõnks tõusu suunas, tuleb selle põhjus kindlasti täiendavate uuringutega kindlaks teha. Juba vanuses 40-45 eluaastat tehtud PSA määramine aitab meil hinnata eesnäärmevähi eluaegset riski. Samuti saab selle esimese testi alusel paika panna edasised testimise vahemikud. Enamik mehi ei vaja iga-aastast PSA testimist, vaid võib seda turvaliselt teha kahe või nelja ning nooremad isegi kaheksa aasta pikkusse intervalliga.

TÜ Kliinikumi meestekliiniku mobiilne kabinet on käivitatud kolm aastat tagasi Eesti Vähiliidu, Eesti Haigekassa ja meestekliiniku koostööprojektina, eesmärgiga viia meeste soospetsiifiline meditsiin inimesele lähemale. Mobiilsete kabinettide ostu ja käivitamise heaks panustas ETV Jõulutunneli annetuskampaania kaudu väga suur osa Eesti rahvast. Tänase päeva seisuga oleme meestekliiniku mobiilses kabinetis vastuvõttudega Narvas, Jõhvis, Sillamäel, Rakveres, Raplas, Haapsalus, Kärdlas, Kuresaares, Viljandis, Valgas ja Võrus eesnäärmevähi varase avastamise teste teinud enam kui 3500 mehele. Selle aja jooksul oleme leidnud eesnäärmevähi enam kui 150 mehel, paljudel on uuringud veel käigus. Kahjuks on tuvastatud eesnäärmevähkide hulgas olnud ka üle 20 kaugelearenenud haigusfaasis eesnäärmevähi juhu. Analüüsides neid juhtusid, selgus üks ja selge muster – nendel meestel polnud vaatamata vanusele (60+) mitte kunagi varem eesnäärmeuuringuid ega ka PSA testi tehtud. Sellest johtuvalt teen siin veelkord kokkuvõtte eesnäärmevähi varase avastamise soovitustest.

1. Eesnäärmevähi varase avastamise programm peaks kõigi meeste jaoks algama hiljemalt mehe 50. eluaastal. Esmase testi väärtuste alusel saab hinnata eesnäärmevähi eluaegset riski ja panna paika hilisema jälgimise soovitava välba, kas 1, 2 või 4 aastat.

2. Esimese PSA testi võiks teostada siiski juba 40-45aastaselt. Selle testi alusel saab hinnata mehe eluaegset eesnäärmevähi tekke riski ja vajadusel aidata modifitseerida selle riskitegureid.

3. Kuna eesnäärmevähk kulgeb oma algfaasi aastad ilma mingite haigusnähtudeta, siis peaksid ennast kontrollima ka täiesti terved mehed, kellel kusemisvaevused või ka muud alakehavaevused puuduvad.

4. Kui 70aastasel mehel on PSA tase <3 ng/ml, pole edasine testimine enam vajalik, sest elu ohustava eesnäärmevähi tekke tõenäosus on selles vanuses üliväike.