Keha

KAS SELFI ABIL VÕIKS MÕÕTA VERERÕHKU? SÜDAMEARST: digilahendused on tõusev trend 

Sirje Maasikamäe, 31. oktoober 2019, 05:00
Tulevikus võib olla võimalik, et vererõhku saab mõõta ka telefoniga tehtud näopildi ja äpi abil.Foto: Vida Press
Kas kunagi võiks vererõhku määrata telefoniga tehtud selfi ja äpi abil? Miks ka mitte! See oli üks tulevikuvõimalustest, mida tutvustati hiljutisel Euroopa kardioloogide seltsi tippkohtumisel Tallinnas.

Tippkohtumise Eesti korraldaja, kardioloog Margus Viigimaa on selfi abil vererõhumõõtmise suhtes esialgu küll pisut skeptiline, sest teema vajab tema arvates tunduvalt suuremat teaduslikku läbitöötamist. „Aga sellised suundumused on igatahes täitsa olemas ja väga huvitavad. Need on väga põnevad asjad!“ rõõmustab arengute üle Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloog ja TalTechi professor Viigimaa.

Nii et võib-olla polegi nii kauge tulevik, et äpp suudab tuvastada selfi järgi, kuidas näovärv on eri piirkondades muutunud, ja hindab selle abil, kui kõrge on vererõhk. Ja seda vaid 5 mmHg eksimisvõimalusega!

Põnevaid ja põletavaid teemasid oli esimesel kardioloogia digitaalkohtumisel veelgi: alates virtuaalreaalsuse kasutamisest südameoperatsioonidel kuni selleni, kui palju saab usaldada pulsikellasid ja teisi vidinaid, millega me mõõdame oma tervisenäitajaid.

Margus Viigimaa sõnul räägitakse kardioloogide konverentsidel digilahendustest järjest enam.

Kardioloog Margus Viigimaa sõnul on Eesti digikardioloogia Euroopas ja kogu maailmas üks paremaid. Foto: Tiina Kõrtsini

Samal teemal

Kas arst või tehisintellekt?

Kardioloogide tippkohtumise kuum teema oli muidugi tehisintellekt. Kuidas seda kasutada kardioloogias? Kui palju võtab tehisintellekt aja jooksul üle inimese tööd? Kas patsiendi üle otsustab arst või tehisintellekt? Kes vastutab võimalike vigade eest? „Loomulikult, ilma inimese mõtlemiseta ei toimu ju midagi, aga tehisintellekti abil saame tunduvalt paremaks ja lihtsamaks teha haiguste diagnoosimise ja ka ravi,“ usub Viigimaa. Tema sõnul saab tehisintellekti abil eriti hästi analüüsida suurandmeid, näiteks hinnata ja kaardistada mingi riigi või piirkonna südame-veresoonkonnahaiguste riske.

„Saame isegi ennustada teatud algoritmi abil, millal teatud inimesel võib tekkida äkksurm või südame rütmist äraminek, kodade virvendusarütmia.“

Viigimaa võrdleb tehisintellekti malekompuutriga. „Võtame kas või kõige lihtsama asja nagu EKG kompuuteranalüüsi. Kompuuter n-ö juhib tähelepanu teatud asjadele, kuid arst peab selle muidugi kinnitama. Ainult kompuuteranalüüsist ei piisa, praegu on kõige aluseks ikka arsti otsus.“

Foto: Pixabay

Miks kogunesid kardioloogia tipud digitaalkohtumisele just Tallinnasse? Viigimaa sõnul on põhjuseks meie saavutused: „Eestis on digitervis nii Euroopas kui ka kogu maailmas üks kõige eesrindlikumaid, eriti kardioloogias,“ räägib Viigimaa. „Digikardioloogia on Eestis kõige tugevamini arenenud.“

Tõesti, ettekandeid Eesti tervishoiu digiarengutest, näiteks digiretseptidest, registratuurist ja muudest digisüsteemidest kuulati imestuse ja imetlusega. „Jah, meile tunduvad need võimalused tõesti juba päris tavalised, aga sellist asja tegelikult mujal maailmas ei ole,“ tõdeb Viigimaa.

„Meil on olemas üleeestiline elektrooniline tervise infosüsteem.„Kui näiteks Narvast või Valgast tuleb inimene minu juurde vastuvõtule, siis ma näen tema kõiki terviseandmeid: röntgenipilte, magnetresonatstomograafia- või ultrahelipilte, näen retsepte, mis on välja kirjutatud, perearsti kirjutisi. Näen ka seda, kas patsient on ravimid välja ostnud.“

Viigimaa sõnul on näiteks Rootsis võimalik ühe maakonna piires patsiendi andmeid näha, aga kui Põhja-Rootsi patsient läheb Malmösse või Stockholmi, siis arst tema andmeid ei näe.

„Ja loomulikult on meil väga hea patsiendiportaal, kust inimene saab vaadata kõiki oma terviseandmeid – see pole võimalik praktiliselt kusagil maailmas. Patsient saab ka näha, kas tema andmeid on keegi teine vaadanud, mis on turvalisuse suhtes väga oluline. Ta saab vaadata isegi ravi või ravimite maksumust.“ Arsti hinnangul aitab kõik see kaasata patsienti oma tervise kaitsele.

Foto: Pixabay

Millegi suure algus

Kardioloogia digitaalkohtumisel olid kohal Euroopa juhtivad kardioloogid, ka kardioloogide seltsi praegused ja endised juhid. 25 inimest oli USAst, nende hulgas Ameerika kardioloogide kolleegiumi digitervise valdkonna juht.

Viigimaale jagus palju tunnustust ja mitmeid esinemiskutseid, näiteks oodatakse teda Saksa kardioloogide kongressile, ka Itaaliasse ja Prantsusmaale. „Need on suured riigid, kes tahavad samuti oma digitervist arendada ja Eesti kogemust üle võtta.“ Siiski ei lähe hinnatud kardioloog esinema kui digispetsialist. „Ei, nad tahavad, et oleks keegi, kes tegeleb praktilise meditsiiniga. Kardioloogidele pole vast nii põnev, kuidas on lahendused on tehniliselt saavutatud, vaid kuidas me saame digivõimaluste abil ravikvaliteeti parandada ja mida see annab juurde diagnoosi püstitamisel.“

Foto: Pixabay

Digilahendused muudavad arsti ja patsiendi suhet

Euroopas on e-tervise valdkond suuruselt kolmas tervishoiu sektor, järgnedes ravimitele ning meditsiiniseadmetele. „Digilahendused on tõusev trend ning lahendusi pakutakse kardioloogia eri valdkondadest,“ selgitab Viigimaa. „Mitmed neist on mõeldud krooniliste haiguste raviks ja jälgimiseks, näiteks ööpäevaringseid monitore südame rütmihäirete ja vererõhu jälgimiseks kasutame kogu aeg. Südame rütmihäirega patsiendid kasutavad uusi stimulaatoreid, mis on telemeditsiini abil ühendatud rütmihäirete keskusega ning eriväljaõppega õed jälgivad nende näitajaid, et patsiendid saaks vajadusel kiiresti haiglasse kutsuda.“