Uuringud näitavad, et kohvi joomine aitab eesnäärmevähki ennetada.Foto: Vida Press
Keha
1. november 2019, 05:00

UROLOOG SOOVITAB: eesnäärmevähi ennetamiseks liigu palju ja joo kohvi (2)

Halva uudisena diagnoositakse Eesti meestel eesnäärmevähki üha rohkem, kuid hea uudisena näitavad uuringud, et aktiivse liikumise ja kohvijoomisega võib selle haiguse üle kavaldada.

Eesnäärmevähk on kõige sagedasem meeste pahaloomuline kasvaja nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Võrreldes teiste riikidega püsib haigestumus Eestis kõrgem. Viimastel aastatel on sagenenud eesnäärmevähk kõikides vanuserühmades. Kõrgel tasemel püsib ka suremus nii Ida- kui ka Kesk-Euroopa riikides.

Eesnäärmevähi esinemissageduse trend läheb üles ennekõike arenenud riikides, kus diagnoosimise võimalused on paremad, samuti teadlikkus haigusest. Diagnoosimisele aitab kaasa väga laialdane PSA- ehk veretesti kasutamine, millega leitakse haigus üha sagemini just algstaadiumis. Metastaasiga ehk kaugsiirdega vähi avastamine pole suurenenud.

Eesnäärmevähk on liikunud väga selgelt krooniliste haiguste hulka, inimesed elavad sellega aastakümneid. Haigust suudetakse tänu riskitegurite teadvustamisele, edukale diagnoosimisele, ravile ja elustiili muutmisele kontrollida. Praeguste teadmiste kohaselt tundub, et riskitegurite teadmine võib haiguse kulgu mõjutada ja isegi pärssida.

Uroloog Martin Kivi Foto: Erakogu

Väldi ülekaalu ja loobu suitsetamisest

Uuringute tulemused näitavad eesnäärmevähi seost nii keskkonna kui elustiiliga. Eesnäärmevähi sagenemisel arenenud maades võib leida seoseid nii ülekaalu kui ka vähese liikuvusega. Idamaades haigestutakse eesnäärmevähki väga harva, kuid kui sealt pärit inimesed kolivad Euroopasse, ühtlustub nende haigestumise statistika siinsega kümnekonna aasta jooksul.

Arvatakse, et eesnäärmevähi vähese leviku taga  Aasias on sealne keskkond ja nende traditsiooniline toitumine, kuid neid väiteid tõestavat uuringut pole.

Elustiili osatähtsus on hea uudis, sest seda saab inimene ise muuta. Kui me lähtume eesnäärmevähi Euroopa Uroloogide Assotsiatsiooni ravijuhisest, siis me ei saa anda konkreetseid soovitusi toitumiseks. Kuid uuringud näitavad, et kohvi joomine mõjub väga selgelt ennetavalt.

Üks olulisemaid halbu harjumusi on suitsetamine. Suitsetamine iseenesest ei suurenda küll eesnäärmevähki haigestumist, kuid tubakas vähendab testides PSA väärtust ja haigus leitakse hiljem. Samuti on suitsetaja kiiritusravi vähem efektiivne. Seega võib kindlalt järeldada, et eesnäärmevähk ohustab suitsetajaid rohkem ja nende riskid on suuremad.

Foto: Pixabay

Mees, liiguta ennast!

Suurema eesnäärmevähiriskiga seostub neli tegurit: vanus, elukoht, pärilikkus ja rass. Vanus on peamine riskifaktor. Kui muid riskifaktoreid pole ilmnenud, tuleb 50. eluaasta saabudes minna end kontrollima. Kui peres on vähki esinenud, tuleks esimene kontrollimine teha juba 40-45 aastaselt. Kui perekonnas on ette tulnud vähki , suurendab see samuti riski. Ka tumedanahalistel diagnoositakse eesnäärmevähki sagemini.

Statistika näitab, et füüsiliselt aktiivsematel inimestel diagnoositakse eesnäärmevähki harvem ja haigus kulgeb aeglasemalt. Siit ka minu kui arsti tungiv nõue igale mehele: liiguta ennast! Liikumine on kasulik ka südamele ja hoiab ära palju muid haigusi.

Vähimagi kahtluse korral eesnäärme suhtes, näiteks kui urineerimisel on häireid, tuleb uuringuteks minna arsti juurde.

Foto: Pixabay

Häirekell ei tähenda alati vähki

PSA ei keskendu haigusele, vaid näitab muudatust eesnäärmes. Häirekell, et organil on midagi viga, ei pruugi alati tähendada vähki, vaid ka põletikku või organi suurenemist.

PSA analüüs on üks oluline etapp eesnäärmevähi diagnostikas ning praegu tõusevad päevakorda uued suunad. Viimasel ajal on tulnud uusi uuringuvõimalusi nagu näiteks tundlikumad kasvajamarkerid ja magnetresonantstomograafia ehk MRT, mille probleemiks on kõrge hind. Need vahendid aitavad avastada agressiivset vähki ja leida patsiente, kes vajavad radikaalset ravi.

Varem, kui meie juurde tuli haige, tegime esmalt PSA-testi ja katsusime eesnääret. Kui nende toimingute järel tekkis kahtlus, võtsime reeglina eesnäärmest proovitükid, mis on valuline protseduur. Uute diagnostiliste võimalustega saame paremini välja selgitada, kes tõepoolest vajavad seda protseduuri.

Foto: Pixabay

Alati pole ravi vaja

70% juhtudest diagnoositakse eesnäärmevähk algstaadiumis. Nii tekib suur hulk patsiente, kellel pole vähk levinud, aga neid ikkagi ravitakse. Üleravimine on kõikide sõeluuringutega kaasnev oht, sest palju leitakse väheagressiivset vähki, mis ei vaja ravi. Kuid inimesed sattuvad ärevusse --  haigus leiti, aga arst ei ravi. Siin mängib erakordset rolli personaalne meditsiin, olukorra selgitamine ja otsuse langetamine koos patsiendiga, lähtudes haiguse agressiivsusest ja staadiumist. Inimesele tuleb väga selgelt rääkida ka ravi võimalikest tüsistustest, millest sõltub sageli raviotsus.

Kui vähk leitakse, siis on oluline selgitada, kas see annab siirdeid ja ohustab patsienti. Seetõttu peab igasuguste uuringute sõnum olema selge ja arusaadav. Igale mehele on kõige olulisem riskide teadvustamine, nendele mõtlemine ning oma käitumise muutminee. Ole teadlik riskidest, mis tulevad vanusest ja perekonna haiguslugudest.

Foto: Pixabay

Personaalne lähenemine tähendab ka seda, et riskijuttude ja uuringutega pole mõtet koormata väga noori mehi. Samuti ei tasu häirida väga vanu inimesi, kelle elukvaliteeti me enam parandada ei suuda. Uurida tasub just neid, kelle puhul riskid ilmnevad.

Meestele, kes pole näiteks vanuse poolest eesnäärmevähi riskirühma jõudnud, annan haiguse ennetamiseks lihtsa soovituse: liigu palju ja joo kohvi.

Eesnääre - väike, aga oluline

Eesnääre on väike, umbes Kreeka pähkli suurune nääre mehe alakehas, mis paikneb otse põie all. Eesnääre koosneb kahest sümmeetrilisest sagarast ning ümbritseb ureetrat ehk kusitit, mille kaudu juhitakse uriin põiest peenisesse. Sama teed kaudu liigub ka seemnevedelik.

Eesnääret nimetatakse ka prostataks, mis tuleb kreeka keelest, tähendades valvurit või kaitsjat. Eesnääre eraldab paljunemisorganid kuseteedest, kaitstes oma sekreediga uroinfektsioonide tekkimise eest. Eesnäärme sekreet aitab kaasa viljastamisel, sest aitab säilitada sperma vedelat konsistentsi, mistõttu spermatososidid saavad vabalt liikuda.