VIDEO | KARDIOLOOG HOIATAB: diabeet ohustab ka südant ja võib viia infarktini

II tüüpi diabeet tekib, kui kõhunääre ei tooda piisavalt palju insuliini või kui organid muutuvad insuliini suhtes tundetuks.

Kõrged veresuhkruväärtused kahjustavad nii suuri kui väikseid veresooni. Väikeste veresoonte kahjustuse tõttu võivad tekkida näiteks silmade, närvide või neerude kahjustused. Neerukahjustus tekib kuni 55% II tüüpi diabeediga patsientidel.

Suurte veresoonte kahjustuste tagajärjel võivad tekkida ajuinsult ja südamelihase infarkt. Diabeet tõstab nende haiguste tekkeriski 2-4 korda.

Diabeediravi eesmärk on vältida neid tüsistusi ja parandada nii patsiendi elu pikkust kui ka selle kvaliteeti. Vaatamata sellele on palju suhkruhaigeid, kes ei saavuta seatud veresuhkruväärtusi.

2015. aastal oli II tüüpi diabeediga inimesi maailmas 415 miljonit, mis tähendab, et haigus oli ühel täiskasvanul üheteistkümnest. Arvatakse, et 2040. aastaks tõuseb nende hulk 642 miljoni inimeseni.

Kõrge veresuhkur kahjustab veresooni

Südame- veresoonkonna haigused on suhkruhaigete peamine surmapõhjus. Kõrgel veresuhkrul on otseselt veresooni kahjustav toime, sest see rikub  veresoonte sisekesta. Selle tagajärjel häirub veresoonte laienemise võime, mis on oluline veresoonkonna normaalseks toimimiseks. Sarnaselt mõjub kõrge veresuhkur ka südamelihasele, häirides südame normaalset lõõgastumisvõimet. See viib südame pumbafunktsiooni häirumiseni ja soodustab südamepuudulikkuse kujunemist.

Soovitused 2. tüüpi diabeetikule

Inimene saab enda heaks palju ära teha, hoidmaks oma veresuhkru, kolesterooli ning vererõhu väärtused kontrolli all.

Tähtsad on tervislik eluviis, igapäevane tervislik toitumine ning mõõdukas kehaline koormus.

Oluline on kontrollida regulaarselt veresuhkru väärtusi ning tarvitada veresuhkrutaset langetavaid ja teisi määratud ravimeid, et ennetada südame-veresoonkonna haigusi.

14. novembril tähistatakse üle maailma diabeedipäeva.