AED kasutamine on lihtne, sest masin jagab seda kasutavale inimesele selgeid ja lihtsalt mõistetavaid juhised.Foto: Vida Press
Uudised
7. november 2019, 11:46

VIDEO | Vaata, kui lihtne on kasutada elustamisseadet, mis on päästnud äkksurmast vähemalt kaks inimest!

Terviseameti andmetel on Eestis üle 500 automaatse elektrišoki aparaadi ehk AED, mis on päästnud juba vähemalt kaks inimest südame äkksurmast. Tartu kiirabi koolitusjuhi Andras Laugametsa arvates võiks neid aparaate olla Eestis kümme korda rohkem. 

Automaatseid elektrišoki aparaate (automatic external defibrillator) on näiteks vee- ja spordikeskustes, hotellides, spordihoonetes, koolimajades, suuremates kaubanduskeskustes ja ettevõtetes, mille juhtkond on seadme soetamist vajalikuks pidanud.

Tartu kiirabi koolitusjuhi ja aktsiooni „Sinu käed päästavad elu“ eestvedaja Andras Laugametsa sõnade kohaselt on automaatsete elektrišokiaparaatide levik ja kasutamine Eestis veel algusjärgus. „Arvestades meie asustustihedust, südame ja veresoonkonna haigustesse haigestumust, kiirabi kättesaadavust ja muude maade kogemusi, oleks Eestis kindlasti kohta vähemalt viiele tuhandele elupäästvale aparaadile,“ ütles Laugamets, kelle arvates võiks seadmete arv 2021. aastaks kahekordistuda.

„Soov ja järjest paranev oskus abivajajat aidata on Eesti inimestel kindlalt olemas. On tõestatud, et ellujäämist südame äkksurma korral mõjutavad oluliselt varakult alustatud elustamise baasvõtete rakendamine ja numbril 112 helistamine, aga ka see, et vähemalt esimese nelja minuti jooksul tehakse elektrišokk.“

Laugametsa sõnul peab AED järjest rohkem kättesaadavaks muutuma seal, kus kiirabi kohaletuleku aeg on üle 5 minuti.

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai sõnul peaksid automaatse elustamisseadme vajalikkust kindlasti kaaluma ettevõtted ja asutused, kus on suurem risk kokku puutuda südame äkksurma tabanud inimesega.

„AED kasutamine on lihtne, sest masin jagab seda käsitlevale inimesele selgeid ja lihtsasti mõistetavaid juhised. See omakorda võimaldab enesekindlalt tegutsema panna ka need, kes pole elustamise oskustes päris kindlad,“ ütles Martin Kadai, kelle arvates peaks iga kodanik olema võimeline aitama abivajajat siiski ka ilma elustamisseadmeta. „Elustamisseadmete olemasolu on vajalik, kuid kindlasti on veelgi vajalikumad head teadmised ja julgus olukorras, kus abivajaja elu ja tervis sõltuvad kõrvalseisja tegevusest.“

Eestis sureb igal aastal väljaspool haiglat südame äkksurma tõttu alla tuhande ning Euroopas ligi pool miljonit inimest. Äkksurmade elustamisstatistika kohaselt tehakse Eestis enne kiirabi saabumist elustamisvõtteid veidi enam kui kolmandikul juhtudest. Riikides, kus elanikkonna koolitamisele pööratakse süstemaatilist tähelepanu, rakendatakse südame elustamisvõtteid enne professionaalse abi saabumist 70 protsendil juhtudel, mistõttu jääb seal ellu iga viies abivajaja.

AED on elektrišoki aparaat, mida võib kasutada erihariduseta inimene. Hääljuhiseid andev automaatne elustamisseade taastab normaalse südamerütmi, tõstes oluliselt inimese võimalust ellu jääda. Kindlasti tuleb enne elustamisega alustamist helistada hädaabinumbril 112, et elustatu võimalikult kiiresti kiirabile üle anda.

Eestis on kasutusel kuus eri tüüpi eesti keelt rääkivat automaatset elustamisseadet, lisaks on müüdud mõned inglise ja vene keeles töötavad seadmeid.

Eestikeelne AED maksab keskmiselt 1500 eurot.