ENDOKRINOLOOG: kõiki diabeedihaigeid ei saa jälgida ainult perearst (5)
„On diabeetikud, kelle haigus on kergesti ohjatav ja nemad ongi perearsti jälgimisel. Endokrinoloogi jälgimisel peaksid olema kõik 1. tüübi diabeetikud ning komplitseeritud 2. tüübi diabeetikud. Komplitseeritud diabeetikud on nn multihaiged – neil on palju diabeedi tüsistusi ja eri haigusi korraga. Sellised patsiendid vajavad mitmeid spetsialiste oma tervise jälgimiseks ja korras hoidmiseks. Kuid samas on kogu selle protsessi juhtimiseks vaja üht meeskonnajuhti – see on meeskonnatöö.“
Marju Pasti sõnul on nüüdseks tekkinud paljudest haigustest, sealhulgas diabeedi olemusest uuem pilt, samuti on tulnud uusi ravimeid.
„Ravimiarenduses on muutunud palju, on tulnud uusi ravimeid, mis muudavad lähenemist patsiendile. Näiteks on ravimeid, mis lisaks veresuhkru kontrollimisele annavad kaitse ka südamehaiguste vastu või hoopis kaitsevad neere. Aga muutunud on ka näiteks lähenemine haigusele. Kui siiani diagnoosisime 1. või 2. tüübi diabeeti, siis praegu jaotatakse 2. tüübi diabeeti geneetiliselt 4–5 kategooriasse. Kõik patsiendid ei reageeri standardravile: mõnele sobib üks, teisele teine. Mõnikord aitavad raviskeemid, mis tunduvad ausalt öeldes loogikavastased. See ongi geneetika ja sellest lähtuv patsiendikesksus,“ lisas Past.
„Perearst on meil Eestis täna Hunt Kriimsilm, ta peab oskama kõike. Raskete krooniliste haiguste jälgimine, näiteks diabeet – peaksime kaaluma, kes oleks meeskonnajuht ning omaks patsiendist kompleksset ülevaadet. Sellele, kas patsient on perearsti või muu spetsialisti jälgida, peaks lähenema personaalselt, patsiendist lähtuvalt – see hoiaks aega kokku nii arstil kui haigel ja parandaks ka tervist,“ lisas dr Marju Past. Mujal maailmas on diabeetikutele mõeldud nn diabeedikeskused, mis koordineerivad diabeetikute jälgimist ja teekonda.
Novembris peetakse üle maailma diabeedipäeva. Täna, 12. novembril toimub Ravimitootjate Liidu kokku kutsutud ümarlaud diabeedist. Arstide ja patsientide esindajad, ametnikud ja teised spetsialistid arutlevad, kui patsiendikeskne on praegu Eestis lähenemine diabeedihaigele ning kuidas olukorda parandada.
Kommentaarid