Kuigi emakakaelavähk on tõsine haigus, on see õigeaegselt avastatuna kergesti ravitav. Eksperdid toovad esile viis olulist asja, mida iga naine võiks teada HPV-st ja emakakaelavähist.
1. HPV nakkus on sagedasim sugulisel teel leviv nakkus maailmas.
HPV on kergesti nakkav viirus, mis levib inimeselt inimesele naha või limaskestade kokkupuutel. SYNLAB Eesti vastutava laborispetsialisti Kaspar Ratniku sõnul on HPV kõrge riskiga genotüübid 99% juhtudel emakakaelavähi väljaarenemise põhjuseks. „HPV infektsioon võib püsida aastaid ja siis kaduda või areneb paari aasta jooksul selliseks, kus esmased vähieelsed muutused on avastatavad,“ räägib Ratnik.
Raske düsplaasia areng ehk tõsised muutused emakakaela rakkudes võivad võtta aega üle kümne aasta. Igal aastal diagnoositakse maailmas üle 500 000 uue emakakaelavähi juhu, Eestis on emakakaelavähki haigestumine naha-, rinna- ja käärsoolevähi järel neljandal kohal.
2. HPV-ga nakatumisel ravib enamasti keha end ise, aga mitte alati. Qvalitas Arstikeskuse naistearsti Katrin Seidelbergi sõnul nakatub 80% naistest elu jooksul HPV kõrge riski genotüübiga. Kõige suurem nakatunute protsent on noorte, 20-25-aastaste naiste seas. „Enamik naistest, kes on viirusega nakatunud, paranevad spontaanselt. Tõenäosus, et organismi immuunsüsteem hävitab viiruse paari aasta jooksul pärast nakatumist, on ligi 90%. Mida noorem on naine, seda suurem on tõenäosus, et immuunsüsteem saab viirusest jagu. Kui organism ei suuda viirust hävitada, on oht, et emakakaelas tekivad vähieelsed muutused.“
3. Emakakaelavähi osas peab end testima iga kolme aasta tagant.
„Et võimalikult varakult avastada vähieelseid muutusi emakakaelas ja vähendada haigestumist emakakaelavähki, on vajalik emakakaela rakkude tsütoloogiline uuring ehk Pap-testi teha 3-aastase intervalliga ja naistearsti juures võiks kontrollis käia kord aastas,“ räägib dr Seidelberg. Kuigi naised on teadlikud, et regulaarne günekoloogiline läbivaatus ja testimine emakakaelavähi varajaseks avastamiseks on vajalik, on palju naisi, kes ei käi regulaarselt naistearsti juures. „Naistearsti külastatakse sagedamini viljakas eas seoses raseduste ja sünnitustega. Hiljem, pärast sünnitusi ning pre- ja postmenopausi, jääb külastusi harvemaks ja paljud ei käi enam üldse.“
4. HPV proove saab ka kodus võtta.
Kui naised ei testi ennast, tähendab see ohtu, et varased emakakaelavähieelsed muutused jäävad õigel ajal diagnoosimata. „Tänapäeval on võimalus ennast ka ise HPV kõrge riski genotüüpide ja teiste erinevate sugulisel teel levivate haiguste suhtes testida,“ rääkis dr Seidelberg. See annab paremad võimalused ka nendele naistele, kes mingil põhjusel naistearsti visiiti pelgavad. Kui HPV test on positiivne, näitab see kõrgenenud riski emakakaelavähi ja selle eelseteks seisunditeks ning siis on vajalik täpsustav uuring naistearsti juures.
Laborispetsialist Kaspar Ratnik selgitab, et portaalist MINU.SYNLAB.EE saab tellida HPV proovivõtukomplekti, võtta ise kodus proov spetsiaalse vahendiga ning saata see laborisse analüüsimiseks. Tupest kogutud proovist tehakse laboris HPV DNA uuring. Samalaadset proovivõtumeetodit kasutatakse juba aastaid Hollandis, Ungaris, Rootsis ja Soomes. Hollandis on naise võetud proov heaks kiidetud lahendus ka riiklikus skriiningprogrammis. Analüüsi tulemus, mis saabub viie tööpäeva jooksul, näitab, kas naisel on kõrgenenud risk emakakaelavähi suhtes.
5. Vaktsineerimine on tõhus viis hoiduda emakakaelavähist.
„Vaktsiin ei ravi, vaid hoiab ära nakatumise nende kõrge riski HPV genotüüpidega, mis kõige sagedamini põhjustavad emakakaelavähki,“ selgitab Seidelberg.
„Parim, mida inimene haiguste ennetamiseks, leviku peatamiseks ja iseenda tervise heaks teha saab, on olla ohtudest teadlik ning regulaarselt tervist kontrollida,“ ütleb dr Seidelberg. Laborispetsialist Kaspar Ratnik lisab, et kuigi uudne võimalus võtta HPV proovi kodus on hea võimalus naistele, kes mingil põhjusel pole saanud ennast veel testida, ei asenda see kindlasti naistearsti visiiti.
Kommentaarid