Keha

VIDEO | ARST SELGITAB: tunne ära raske kopsuhaigus KOK! (1)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 15. november 2019, 12:34
Foto: Vida Press
Ida-Tallinna keskhaigla kopsuarst Žanna Šreitor räägib, mis haigus on KOK, mis on surma põhjustajana maailmas lausa kolmandal kohal. Kuidas haigus ära tunda ja kas sellest saab hoiduda? 

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK on krooniline progresseeruv raske haigus. Hingamisteedes tekib krooniline põletik, mille tagajärjel limaskest muutub ja bronhide valendikes tekib röga. Kui sinna sattuvad mikroobid, viirused või parasiidid, tekib infektsioon. Röga võib muutuda mädaseks ning hakata bronhe ummistama. Edasi tekib bronhiseina pöördumatu muutus, bronhid ahenevad ning tekib õhuvoolu takistus.

Organism ei saa piisavalt hapnikku ning sellest kannatab organism tervikuna, samuti võib tekkida raske südamepuudulikkus ja kognitiivse funktsiooni langus. Inimene invaliidistub ja haigus mõjutab oluliselt elukvaliteeti: inimene kaotab võime vabalt liikuda ja toimetada ning muutub sõltuvaks lisahapnikust.

Maailmas on hinnanguliselt 210 miljonit KOKi patsienti. Eesti statistika pole täpne, arvestuslikult on haigeid 60 000, nendest 90% on üle 40-aastased. KOK on surmapõhjusena kolmandal kohal pärast isheemiatõbe ja insulti.

Pane tähele haiguse sümptomeid!

Samal teemal

Haigus algab kroonilise köhaga, patsiendid tihti nimetavad seda suitsetaja köhaks, tekib rögaeritus, mis vahel võib muutuda mädaseks. Sageli on röga bronhides ning seda on raske välja köhida. Järk-järgult süveneb hingamisraskus ja õhupuudustunne.

Füüsilisel koormusel tekib hingeldus, hingamisraskus süveneb ja piirab inimese kehalist aktiivsust ning ta vähendab alateadlikult koormust. Võib tekkida vilistav hingamine, n-ö kiuned rinnus. Kahjuks pöörduvad inimesed arsti vastuvõtule liiga hilja, siis kui haigus on juba progresseerunud.

Tüüpiline KOKi patsient on suitsetaja või endine suitsetaja, sõltumata soost. Haigust on rohkem vanemaealistel, kuid viimastel aastatel haigus nooreneb. Riskirühmas on patsiendid , kes töötavad tolmuses keskkonnas, näiteks puidu- või metallitööstuses või puutuvad kokku keemiliste ainetega.

Kuidas haigus diagnoositakse?

KOKi diagnoositakse sümptomite alusel ja funktsionaalsete testidega, näiteks spirograafiaga, mille abil mõõdetakse kopsumahtu ja hingamisfunktsiooni ehk bronhide läbitavust. Samuti tehakse uuringud, kus jälgitakse hingamisnäitajaid koormusel, võimalik on mõõta organismi hapnikuomandamist. Lisaks tehakse röntgenülesvõte rindkerest ja vajadusel ka tomograafiauuringud, mille abil saab hinnata kopsukoe muutuste ulatust.

Ravi kestab elu lõpuni

Haiguse diagnoosimisel peab esimese asjana lõpetama suitsetamise, kui seda veel tehtud pole! Teisel kohal on ravimid: põhiline ravi on inhalaatorite ehk piipudega, nagu inimesed neid nimetavad. Ravi alustab pere- või kopsuarst. Ravi peab olema regulaarne ja kestma elu lõpuni. Ravimid laiendavad bronhe ning on põletikuvastase toimega – ravimid vähendavad haiguse sümptomeid ja pidurdavad selle progresseerumist.

KOKi haigete ravis on lisaks kopsuarstile oluline roll astmaõel, kes õpetab ja kontrollib inhaleerimistehnikat: väga tähtis on inhalaatori kasutamine korralikult selgeks teha, sest vale tehnika korral on raviefekt väiksem.

Väga tähtis palju liikuda, ka hingamisharjutused vähendavad haiguse sümptomite kulgu. Kui haigus on kulgenud väga sügavale, määratakse kodune hapnikravi.

20. novembril tähistatakse kogu maailmas kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) päeva.