Hea nõu

MEES, TUNNE OMA RISKE! Hoia silm peal nendel tervisenäitajatel! (1)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 25. november 2019, 13:02
Foto: Vida Press
Me kõik soovime, et tervena elatud aastaid oleks võimalikult palju, kuid paraku langes eelmisel aastal Eestis see näitaja nii meestel kui naistel, olles vastavalt 52,8 ja 55,6 eluaastat.  Mida mehed saaksid parema tervise nimel ära teha, soovitab Benu farmatseut Lauri Baar.

Miks kipub meeste tervena elatud aastad lühemad olema? Lauri Baari sõnul võib põhjusi otsida meeste noorusaegsest riskikäitumisest. „Üldjuhul areneb inimene kuni 25. eluaastani ja see on ka aeg, milleni hormoonide tase kehas on kõrgeim. Seetõttu juhtub, et mehed käituvad tihti nii, nagu poleks homset. Liigne pidutsemine, hooletus enda tervise suhtes, magamata ööd – kõik need mõjuvad kunagi ka tervisele ja seetõttu on vananedes meestel tavaliselt rohkem terviseprobleeme. Lisades siia juurde veel nüüdseks õnneks hääbuva trendi, et mees arsti juures ei käi ja nii need terviseprobleemid kuhjuvadki,” sõnas apteeker.

Samal teemal

Põhjused, miks südame- ja veresoonkonnahaigused kipuvad rohkem kimbutama, on apteekri sõnul paljuski seotud ühiskonnas kujunenud imagoga, mille järgi mehed ei nuta ja peavad olema, hambad ristis, kõige tugevamad ja vastupidavamad. „Kahjuks aga keha ei nõustu alati vaimuga ja aja jooksul hakkab ta sellest märku andma. Kui varasemalt ei ole kehale piisavalt puhkust antud, siis aja jooksul probleemid kuhjuvad ja lõpuks võivad avalduda juba krooniliste haigustena,” sõnas Baar.

Pealegi kipuvad mehed end lõdvemaks laskma, kui on saavutatud majanduslik kindlus või soovitud positsioon karjääriredelil, mistõttu tekib ülekaal ja väheneb füüsiline aktiivsus. „Õnneks on võimalik teadliku tegevuse, tervisliku eluviisi ja tervisespordiga suuremaid kahjustusi maandada,” lausus Baar.

Farmatseut Lauri Baar.Foto: Erakogu

Jõuetusega ei pea leppima

Südame- ja veresoonkonnahaiguste esimesed sümptomid, mida tavaliselt tuntakse, on jõuetus ja tunne, et ei suudeta enam nii palju kui varasemalt. „Pahatihti aetakse see vanuse süüks ja arvatakse, et nii peabki olema, kuid inimkeha on väga vastupidav ja tervena ning elujõulisena elatud aastad peaksid olema tunduvalt pikemad, kui üldiselt arvama kiputakse,” rõhutas Baar. „Kindlasti tasub südant uurida lasta, kui tekib tunne, et ei ole õhku piisavalt, kiiresti püsti tõustes tekib pearinglus või on mõnikord pitsitav tunne rinnus.”

Tervise eest hoolitsemine on eelkõige inimese enda asi ja tervisenäitjatel tasub silm peal hoida, et saada varakult jälile tõsisematele hädadele ja leida õigel ajal sobiv ravi.

Põhilistest tervisenäitajatest on lihtsaim jälgida vererõhku. Tänapäeva vererõhumasinad jälgivad ka erinevusi südame rütmis ja suudavad tuvastada lisaks vererõhunäitajatele ka südame rütmihäireid.

Baari soovitab jälgida vereprooviga ka kolesteroolinäitajaid, et kindlaks teha üldine kolesteroolitase ja kuidas jaguneb nii-öelda hea kõrge tihedusega (HDL) ja madala tihedusega (LDL) kolesterool kehas.

Foto: Pexels

Tunne oma riske!

Apteegis tehtav südame terviseriski raport sisaldab küsimustikku üldise tervisliku seisundi ja tervisekäitumise kohta, lisaks mõõdetakse veresuhkrut, kolesterooli ja triglütseriide ning mõõdetakse patsiendi vööümbermõõtu. Küsimustiku ja mõõtmistulemuste põhjal tehakse ülevaade hetkeseisundist ja vajadusel saab patsient nõu, kui tervisekäitumist on vaja muuta. „Eelkõige peaksid raporti tegema nii need, kes pole varem enda tervist uurinud, kui ka need, kes tahavad rohkem teada oma terviseseisundist,” soovitas Baar.

 Kui tervisetestid muutusid kättesaadavaks, olid apteekri sõnul nendega kursis vanemaealised, kes niigi enda tervisenäitajatel rohkem jälgisid. „Nüüdseks on hakanud nii mehed kui ka naised, noored ja vanemad tervisele rohkem tähelepanu pöörama,” kiitis Baar. Kiirtestid on hea ja mugav anonüümne võimalus saada esmaste näitajate kohta infot. Protseduuride teostajad oskavad  vajadusel soovitada muuta elustiili või arsti poole pöörduda.