ONKOLOOG RIINA KÜTNER: siiani ei ole veel juhtunud, et keegi oleks suutnud mõtte jõul oma vähi ära ravida (8)

Avaldame katkendi hiljuti ilmunud raamatust „Me armastame elu! Lood metastaatilisest rinnavähist; valust ja surmast; armastusest ja rõõmust“. Küsimustele vastab Põhja-Eesti Regionaalhaigla vanemarst-onkoloog Riina Kütner.

Rinnavähk on naiste vähkidest kõige levinum. Mis on põhjused?

Jaa, on küll. Ma rõhutan hilist esmasünnitamist. Rinnanäärme kude küpseb lõplikult ära esimese sünnituse ajaks. Enne seda ei ole rinnanäärme rakud küpsed. Küpses rakus mutatsioonid nii kergesti ei teki. Aga noores, sünnitamata-imetamata rinnas on rakud hästi vastuvõtlikud ka välisfaktoritele. Igasugune kahjulik olmekeemia jms asjad võivad sellel ajal oma toimet avaldada. Tuleb sünnitada ja noorelt esimest korda sünnitada. See on kõige vanem teadaolev teooria rinnavähi riskifaktoritest.

Samas on muidugi neid, kes on sünnitanud varakult, saanud kuus last ja saavad ikka rinnavähi. Sajaprotsendilist garantiid ei ole. Ma ütleksin ka, et see kunstviljastamine on saatanast. Siiski ei saa seda kõva häälega öelda, sest kui ütled, loobitakse ütleja kividega surnuks. (Naerab.)

Kunstliku viljastamise käigus, selleks, et saada naise munarakud kätte, tuleb upitada üles hormonaalne süsteem, võtta munarakud ära. Selleks, et viljastatud munarakku siirata, tuleb teda hormonaalselt stimuleerida. Hormonaalsüsteemi edasi-tagasi kõigutamine, ega see kõigile halvasti ei mõju, aga kui on väike eelsoodumus, siis mõjub. Näen seda oma töös. Ma saan aru küll, kui naised tahavad kunstlikku viljastamist. Ei saa öelda, et vaadake, nüüd peate kõik kahekümneselt sünnitama. See on tänapäeva oht. Mida kauem on rind östrogeeni toime all, mida varem menstruatsioonid käima hakkavad ja mida kauem need kestavad, ja pikendatakse veel kunstlikult hormoonasendusraviga, seda kõvem tegija östrogeen rinnavähi tekitamisel on.

Ka meestel esineb rinnavähki?

Eestis igal aastal paar-kolm juhtu. Ka meestel on rinnanibu taga rinnanäärme kude, mis võib hakata tursuma või suurenema. See on healoomuline muutus, mida nimetatakse günekomastiaks. Seda esineb näiteks narkomaanidel või neil, kes jõusaalis igasuguseid hormoone sisse võtavad. Ka vanemas eas meestel, kellel on eesnäärmehaigused, või puberteedieas noormeestel, kellel ei ole hormonaalne süsteem veel päris paigas. Kuid on ka pahaloomulist kasvajat, sest rinnanääre on täiesti olemas ning nendest vähestest rakkudest võib vähk arenema hakata.

Kas moodsa aja arusaam, et oma kehaga võib teha peaaegu kõike, suurendab teie hinnangul rinnavähi riski?

Riskides halvakspanu osaliseks saada, ütlen „jah”. Soovahetuse puhul ma seda öelda ei saa, sest kui pole rinda, pole probleemi. (Naerab.) Aga hormonaalne vahelesegamine ei ole hea, näiteks rasestumisvastased vahendid.

Mäletan, kuidas ma aastaid tagasi Rootsi onkoloogidega ühel konverentsil vaidlesin – mina ütlesin, et see on halb, kui me nii pikalt rasestumisvastaseid preparaate võtame. Munarakud on naise sees puberteedieast ja kui neid kogu aeg tambitakse ja maha surutakse, et ovulatsiooni ei saa toimuda ja viljastumist ei saa toimuda, pole see õige.

Rootslased ütlesid seepeale, et see on mul emotsionaalne arvamus, et rasestumisvastased preparaadid midagi tekitavad. Lõpuks avastati siiski, et üle kümne aasta enne esimest sünnitust rasestumisvastaste preparaatide tarvitamine võib tõsta rinnavähi riski. Perekondlik anamnees on samuti päris oluline, kellel on emal või vanaemal vähk olnud. Ei pruugi olla geneetilist kaasasündinud mutatsiooni, aga kui peres on haigust esinenud, on ka vähitekke risk suurem.

Kui palju patsiendid teid usaldavad? Kui palju nad soovivad küsida teiste arstide arvamust?

See on esmajoones arsti ja patsiendi kontakti küsimus. 99% patsientidega saan ma kontakti. Samas leidub nooremaid, kes on väga teadlikud, kes on netipõhise eluviisiga, kes on hankinud enne vastuvõtule tulekut infot, mis, kus ja kuidas. Nemad oskavad esitada väga põhjalikke küsimusi. Seda, et diagnoos on ekslik, pole juhtunud. Diagnoos pannakse koeproovi järgi. Võetakse tükike koldest ja siis väga kogenud histoloogid ehk koeuurijad vaatavad üle. Vähirakud on väga spetsiifilised. Need värvitakse eri värvidega.

Koeuuring ei saa eksida, kuid mammograaf ehk rindade röntgenuuring võib mõnikord eksida. Kaugsiirete puhul on asi raskem. Näiteks luukollete puhul vaadates võib ka osteoporoos põhjustada luudes hõredamaid kohti. Vahel ongi raske öelda, kas pilt on põhjustatud osteoporoosist või siiretest. Koeproov on kõige tähtsam, mille järel tehakse vajadusel lisauuring täpsema vähitüübi määramiseks.

Kõige rohkem šokki põhjustabki kaugelearenenud vähist teada saamine. Alguses, kui me lõikusega alustame, on selge, et vajalik on operatsioon või keemiaravi. Seda mõistetakse. Mul on olnud ka üks või kaks sellist patsienti, kes ütlevad, et ei, ma saan sellega ise hakkama. Ma võtan ja ajan selle vähi ise minema. Hiljem tulevad tagasi, aga siis võib olla juba hilja. Siiani ei ole veel juhtunud, et keegi oleks mõtte jõul suutnud oma vähi ära ravida.

Mis on kaugsiiretega rinnavähi prognoos? Lootust on?

Loomulikult tahetakse prognoosi teada. Kas see on lõpp ja kui kaua veel? Tegelikult ei oska seda kohe ükski onkoloog öelda, kui siirded leitakse. See selgubki ravi käigus. Koldeid jälgime dünaamikas. Kui seal on teatud ports keemiaravikuure või ravimeid ära kasutatud, siis jälgime, kas need kolded on väiksemaks läinud. Vahel juhtub, et need kaovad täiesti ära. Mul on paar patsienti, kellel oli hulk koldeid kopsudes.

Siis tuli uus, teatud vähitüübile toimiv bioloogiline ravipreparaat trastuzumab, millele on nüüd ka uusi lisavariante. Ja paar patsienti saidki täiesti terveks. Nüüd on maailmas sellest tulenevalt uus probleem. See on üüratult kallis ravim, aga keegi ei julge selle ravimi kasutamist ära lõpetada. Seda süstitakse iga kolme nädala tagant ning leidub patsiente, kes käivad seda süsti saamas juba aastaid. Pealtnäha on inimene täiesti terve, aga Ameerika kolleegid on mõne korra proovinud selle ravimi kasutamist sellise haige puhul lõpetada ja kolded on tagasi tulnud. Keegi ei julge ravi lõpetada, sest see aitab.

Möödunud laupäeval esitles metastaatilise rinnavähi ühing MTÜ Meeta raamatut „Me armastame elu! Lood metastaatilisest rinnavähist; valust ja surmast; armastusest ja rõõmust“.Selle tulu läheb metastaatilise rinnavähiga patsientide toetuseks.