Hea nõu

SEE EI OLE PIINLIK: õige abivahend annab mehele nii iseseisvuse kui ka isikupära 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 27. november 2019, 07:00
Foto: Vida Press
Abivahendikeskustesse pöörduvate nooremate ja vanemate meeste suhtumisest on selgelt näha, et olenemata tervisemurest on igale mehele oluline saada iseseisvalt hakkama.

Invaru abivahendikeskuse juhtivterapeudi Kadri Lembergi sõnul on mehed julgemad lahendusi otsima ning tunnevad rohkem huvi erinevate võimaluste vastu. „Enamikule meestest ei valmista abivahendi kasutamine tänapäeval piinlikkust – pigem otsitakse võimalusi, kuidas igapäevaselt paremini hakkama saada ja ollakse valmis erinevaid vahendeid proovima," märgib ta.

Samal teemal

„Kui mees teadvustab probleemi, mille korral liikumisabivahendid saavad talle abiks olla, siis saab vajaliku vahendi suhteliselt kiiresti vastavalt vajadustele  komplekteerida,” selgitab Lemberg, kelle sõnul pööravad mehed abivahendi puhul rohkem tähelepanu selle funktsionaalsusele – näiteks elektriliste ratastoolide juures mõeldakse, kuidas vahend vastu peab, millised on tehnilised näitajad, mootorid, akud jne. Kuid kindlasti on ka abivahendi välimus oluline.

Samas tõdeb Lemberg, et praegu pole abivahend enam pelgalt raam, mis inimeselt tähelepanu röövib, vaid ergonoomiliselt, funktsionaalselt ja ka visuaalselt kenasti disainitud lahendus,  mida annab teataval määral ka kasutaja maitse järgi kohandada.

„Ei maksa eeldada, et vaid naised soovivad olla silmapaistvad või et eestlane on tagasihoidlik ning eelistab ainult musta värvi. Näiteks oleme meestele tellinud erkrohelise, punase, sinise raamiga ratastoole, värvilisi esikahvleid ja kodarakatteid – nii nagu nende soov on olnud,” toob Lemberg näite.

 Abivahend on osake inimesest

Nii ratastool, tugiraam, kark või mis iganes abivahend on terapeudi sõnul seda vajavale inimesele osake temast. „Nii nagu tahame kanda ilusaid ja omanäolisi riideid ja kingi, saame soovi korral isikupärastada ka abivahendeid, mis on meile igapäevased kaaslased,” märgib Lemberg, kuid rõhutab, et kindlasti ei tohiks abivahendi välimus olla kõige olulisem, vaid tuleks kasutada vahendit, mis vastab kasutaja vajadustele ja aitab paremini hakkama saada.

Kui tegemist on isiklikuks otstarbeks soetatud ja mitte üüritud abivahendiga, on selle isikupärastamiseks Lembergi sõnul mitmeid võimalusi, kuigi lõvi pea või merevaigu lisamine abivahendile nende hulka ei kuulu.

 “Kindlasti ei saa öelda, et üks abivahend on mehelik ja teine mitte. Ratastoolide puhul on saadaval erinevate firmade toodang, igaühel neist on oma disain ja funktsionaalsus – valida saab ratastooli raami ja kahvlite värvust, käetugede ja seljatoe disaini. Karkudel saab aga valida käepideme värvi ning ka tugiraamidel on soliidne värvivalik,” toob Lemberg näiteid, kuid rõhutab, et eeskätt peaks silmas pidama siiski abivahendi funktsionaalsust ja sobivust kasutajale.

Foto: Pixabay

Aastatega on kasvanud abivajajate teadlikkus ja ka soov tegeleda aktiivselt huvialadega, näiteks spordiga. „Praegu tegutseb Eestis palju tublisid tennisemängijaid ning hoki- ja ka curlinguharrastajaid, kes kasutavad sportimiseks ratastooli. Seega pole abivahend takistuseks, vaid pigem annab võimaluse elada täisväärtuslikku elu,” märgib Lemberg.

 Tihti jõutaksegi spordiks vajaliku või uuema disaini ja kergematest materjalidest valmistatud abivahendini mõne sõbra soovitusel, kelle vahendit on abivajaja saanud ise proovida.

“Abivahendi kasutamine ei tohiks enam valehäbi endaga kaasa tuua, vaid pigem näitab see mehelikku teadvustatud suhtumist oma vajadustesse,” selgitab Lemberg, kelle sõnul annab julgus kasutada abivahendeid meestele selgelt rohkem iseseisvust ja võimalusi tegeleda endale oluliste teemadega.