19. sajandi alguses suhtuti Edward Jenneri loodud vaktsiini väga vastuoluliselt.Foto: Wikimedia Commons
Maailm
9. detsember 2020, 07:15

MINEVIKUHETK | 9. detsember: rõuged kuulutati ametlikult likvideerituks

9. detsembril 1979. aastal kuulutas arstidest koosnev komitee, et rõuged on hävitatud. See on ainus inimesi mõjutav nakkushaigus, mis on ametlikult likvideeritud.

Rõugetelaadsed haigused piinasid inimkonda tuhandeid aastaid. Esimene kirjalik allikas haiguse kohta pärinev Indiast 2. sajandil eKr. Levinud on ka arusaam, et Egiptuse vaarao Ramses V suri 1145. aastal rõugetesse, ent see pole kinnitust leidnud. Hiljutised uuringud väljendavad, et haigus, mida me tänapäeval rõugetena teame, arenes välja 1580. aasta kandis. Nõrk, ent laialtlevinud haiguspuhang toimus 16. sajandi Hiinas.

Rõuged olid 18. sajandi Euroopas levinuimaks surmapõhjuseks, mis tõi kaasa palju eksperimente vaktsiini leidmiseks. 1796. aastal avastas inglasest teadlane Edward Jenner vaktsiini, mis oli valminud sarnasest haigusest, mis mõjutas lehmi. Paljud Euroopa riigid tegid vastsündinute vaktsineerimise kohustuslikuks, tänu millele vähenes haigestumine 19. ja 20. sajandi jooksul. Võrreldes teiste nakkushaigustega (näiteks malaaria või lastehalvatus) oli rõugete alistamine võrdlemisi lihtne, sest haigus levis vaid inimeste seas.

1967. aastal alustas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) projekti, mille eesmärgiks seati iga nakatanu vaktsineerimist ning rõugete täielikku likvideerimist. 1970ndate keskpaigas leidus haigusjuhtumeid vaid Aafrika Sarve piirkonnas ja Hindustani poolsaarel. Viimane looduslikult esinenud nakkusjuhtum diagnoositi 1977. aastal Somaalias. Kaks aastat hiljem kuulutasid arstid, et rõuged on lõplikult hävitatud. See saavutus on meditsiini ja teaduse üks ajaloo märkimisväärsemaid saavutusi.