Uudised

Ravimiamet selgitab: miks mõni ravim ajutiselt müügilt kaob? (8)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 9. detsember 2019 12:44
Foto: Vida Press
Viimastel päevadel on ravimite kättesaadavuse probleemist üha rohkem ja valjemalt räägitud. Ravimiameti arvates kasutatakse sõna „kriis“ üsna vabalt ja meelevaldselt. Mis peitub tarneraskuste taga?

Eestis on 6613 müügiloaga ravimit. Igal aastal lisandub nimekirja üle 250 uue ravimi. Püsivalt turustatakse umbes 3000 müügiloaga ravimit. Ravimeid turustavad müügiloa hoidjad. Ravimid jõuavad tootja juurest hulgimüügiettevõtetesse ja sealt apteekidesse.

Samal teemal

Ravimi tarneraskused ei ole ainult Eestile omane probleem, vaid põhjustavad muret üle maailma. See on ka põhjus, miks teemat käsitletakse prioriteetsena Euroopa Komisjoni, Euroopa ravimiameti ja liikmesriikide ravimiametite peadirektorite koostöövõrgustiku töörühmades.

Tarneraskuste põhjused on erinevad. Enim põhjustavad tarnehäireid ravimite ja toimeainete tootmisprobleemid, partii vabastamise viibimised, aga ka tootja ebatäpne müügiprognoos, logistikavead või ravimi nõudluse ootamatu suurenemine. Vähem on tarnehäirete taga teised tarneahela osalised – hulgimüüja ja apteek.

Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiiski sõnul on ravimi müügiloa hoidja kohustatud ravimi turustamise lõpetamisest või tarneprobleemist teavitama Ravimiametit vähemalt kaks kuud ette. „Ravimiametile on seadusega pandud ülesandeks  tarneraskuste infot koguda, analüüsida ja oma kodulehel avaldada. Täiendavalt on tarneraskuste teave leitav ka ravimiregistrist,“ sõnas Kiisk.

Foto: Mari Luud

Eestis on tänavu teatanud müügiloa hoidjad 284 ravimi tarneraskusest. Tarneraskuste nimekiri on pikem kui varasematel aastatel, aga selle taga ei ole tingimata ravimite kättesaadavuse halvenemine, vaid Ravimiameti teavitustöö tulemusel on müügiloa hoidjad tarneraskustest teavitamise vajalikkusest aru saama hakanud. Paljudel juhtudel laheneb tarneraskus kiiresti, kuid alla 10% juhtudest on tegemist pikaajalise tarneraskusega (st üle aasta).

„Tarneraskuste korral ei ole tähtis nimekirja pikkus, vaid häire olemus ehk kas tarneraskuses ravimi alternatiivid on kättesaadavad ning haiguse raskus, mille ravim puudub, nt nohuravimi puudus ei ohusta rahvatervist, ravim on hõlpsasti asendatav mõne teisega. Selliseid tarneraskusi, mille puhul sama toimeainega ravimit Eestis ei ole, on sel aastal esinenud 77 juhul (27%). Nendest osadel juhtudel sai patsient sama ravimi võõrkeelses pakendis või muudeti ravi,“ ütles Kiisk. See ei tähenda peadirektori asetäitja sõnul, et 77 inimest oleks jäänud ravita.

Foto: Pixabay

Tarneraskuse ennetamiseks ja sobiva lahenduse leidmiseks on oluline kiire ja asjalik infovahetus ning koostöö ennekõike raviarsti, apteekri, ravimite hulgimüüja ja ravimite tootjate vahel. Infovahetuse tõhustamiseks saavad arstid ja  apteekrid tellida meie veebilehelt meie kodulehel avaldatud tarneraskuste teadete uudisvoo. Kuna ravimiregister edastab tarneraskuste infot üle X-tee, siis saavad perearstide ning apteekrite infosüsteemid selle integreerida. Selle võimaluse realiseerimine sõltub arstide infosüsteemide arendajatest.

Ükski loetletud tegevus Eestis või Euroopas ei ole ühekordne ega lõplik – muutuvas olukorras otsitakse uus lahendusi tarnemurede leevendamiseks.