UNEHÄIRED JÄÄVAD SAGELI DIAGNOOSIMATA. Vaata, kas magad piisavalt kaua ja sügavalt! (1)

Ravijuhendis on soovitused nii perearstidele kui teistele spetsialistidele, kes puutuvad kokku unehäire diagnostikaga esmatasandil. Koostati ka  patsiendijuhend, kus selgitatakse kõige sagedasemaid unehäireid. See  sisaldab ka unepäevikut, mille abil saab arst hinnata inimese unerežiimi ja võimalikke unehäireid. Patsiendijuhendid on peagi kättesaadavad kõigis perearstikeskustes.

Unemeditsiini Seltsi pikaaegne juht ja ravijuhendi töörühma eestvedaja kopsuarst doktor Erve Sõõru soovitab ravijuhendit lugeda kõikidel kolleegidel. „Juhend annab unehäiretest hea ülevaate ja võimaluse unehäirete all kannatajaid paremini ära tunda. Olen veendunud, et inimene ise ja perearst saavad juba enne eriarstile pöördumist palju ära teha ja suurem osa unehäireid on minu kogemust mööda edukalt ravitavad,“ selgitas doktor Sõõru.

Unehäirega on tegemist siis, kui inimene ei tunne end hommikul ärgates  puhanuna, kui ta pole rahul oma unega või segab tema magamine teisi inimesi. Unehäiretel on erinevaid põhjusi, nad kulgevad erinevalt ja põhjustavad erinevaid terviseprobleeme.

Unekvaliteet on tähtis

Kuna sageli ei osata endal unehäireid kahtlustada, ei pöördu pooled kaebustega inimesed ka arsti poole. Kuigi täpsed andmed unehäirete levimuse kohta Eestis puuduvad, on nutikellade andmete analüüsil leitud, et eestlane magab kauem kui paljud teised rahvad, kuid meie unekvaliteet on kehvem. Lääne-Euroopas on üle 15-aastaste seas tehtud läbilõikelise uuringu kohaselt unehäired 31% inimestel.

„Une kvaliteeti on uuritud ja leitud, et see on seotud ühiskonna üldise stressitasemega, nutisõltuvusega, ülekaaluga, neid näitajaid on veelgi,“ tõi doktor Sõõru välja.

Une lühiajalist häirumist kogeb enamik inimesi, näiteks stressi või leina ajal, kuid unehäired võivad kesta ka pikemat aega. 

Avastamata ja ravimata unehäired suurendavad kõrgvererõhutõve, diabeedi, südame- ja ajuinfarkti, samuti töö- ja liiklusõnnetuste riski. Kui inimene kahtlustab endal unehäiret, siis tuleks pöörduda perearsti poole, kes teeb vajadusel uuringud, määrab esmase ravi ning suunab vajadusel unega tegelevale spetsialistile.

Eestis tarvitavad ilmselt paljud unerohtusid hea une lootuses. Harv pole seegi, kui voodipartner tarvitab unerohtu, et norskaja kõrval saaks magada, teadmata, et paljud unehäired on ravitavad. „Siiski on hea meel tõdeda, et unehäirete kahtlusel käiakse varasemast enam arstil, “ tunnustas doktor Sõõru.

Täiskasvanutel on tavapärase une tunnused:

• uneaeg öötundidel;
• kestus 6,5-11 tundi;
• magamaminek vahemikus 21.00-01.00
• ärkamine vahemikus 6.00-10.00;
• une- ja ärkveloleku aja varieerumine kuni 3 tundi;
• magamajäämine 30 minuti jooksul;
• ärkamisi keskmiselt 1-2 korda une jooksul;
• alates 55. eluaastast päevane uinak kestusega 30 min.

Une- ja ärkveloleku aeg on pärilik ning individuaalselt varieeruv. Tavapärased uneajad ei kehti vahetustega ja öötööd tegeva inimese puhul.

Unepäevik

Unepäevikust saab igaüks olulist infot enda uneharjumuste kohta. Kõigil unetuse kahtlusega inimestel on soovitav täita unepäevikut vähemalt kahe nädala jooksul. Lühiajalisel kasutamisel (vähem kui kaks nädalat) ei tarvitse kõrvalekalded unerežiimist esile tulla, samuti vajab päeviku täitmine veidi harjumist. Täidetud unepäevik soovitatakse arsti vastuvõtule minnes kaasa võtta.

Unehäired tekitavad tervisemuresid

Väsimusel võib olla mitmeid põhjuseid, kuid see võib olla ka halva unekvaliteedi tunnus. Kui inimesel on juba krooniline unepuudus, siis ta ei pruugi probleemi enam märgata või pidada sümptomeid haiguslikuks. Väsimuse korral tuleks ennekõike välistada sagedamini esinevad haigused (aneemia, südamepuudulikkus, hüpotüreoos, diabeet, kroonilised infektsioonid jms). Ükski patsiendil diagnoositud haigus ega unehäire ei välista teist unehäiret.

Unehäireteks loetakse unetust, uneaegseid hingamishäireid, uneaegseid liigutushäireid, liigunisust, une-ärkveloleku rütmi häireid ja parasomniaid.

Unetus e insomnia tähendab võimetust magada ning põhjustab päeval väsimust, unisust, motivatsiooni ja energiapuudust, tähelepanu- ja keskendumisraskusi, meeleoluhäireid.

Unetuse kujunemisel mängivad rolli ka ülemäärane voodis pikutamine või alkoholitarbimine enne magamaminekut. Unetus võib 1-3 kuu jooksul kujuneda krooniliseks häireks.

Oluline on saavutada õige unerežiim, milles aitavad kaasa nii psühholoogiline ravi kui ka vajadusel uinutid.

Uneaegsed hingamishäired avalduvad öise norskamise ja hingamispausidena, kuid magaja ei pruugi neid öösel tajuda. Vahel tajutakse hoopis päeval väsimust, unisust, mälu- ja meeleoluprobleeme.

Uneaegseid häireid ravitakse eluviisi korrigeerimisega kui ka spetsiifiliste ravimeetoditega.

Üle 11-tunnist öist und loetakse liigunisuseks. Ka päevased uinakud, mis ei värskenda, on liigunisuse tunnuseks.

Enne uinumist võivad esineda ka uneaegsed liigutushäired, nt rahutute jalgade sündroom, mida ravitakse erinevate ravimitega.

Une-ärkveloleku rütmi häired tekivad, kui inimese bioloogiline kell on vastuolus ööpäeva tsükliga. Seetõttu ei suuda inimesed sotsiaalselt sobival ajal magada.

Unehäirete ravijuhend ja patsiendijuhend on leitavad ravijuhendite veebist.

Ravijuhendite koostamist koordineerib Tartu Ülikool ja rahastab Eesti Haigekassa