LOOMAARSTID HOIATAVAD: inimese surm marutõve tõttu on Soomes vaid aja küsimus (5)

Marutaud on üks kardetavamaid haiguseid, kuna see tähendab kindlat surma nii inimestele kui loomadele. Soome on marutaudivaba maa aastast 1991. Loomaarstide liidu arvates on see staatus ohus, sest Soomesse tuuakse igal aastal umbes 400 koera, keda pole marutaudi vastu vaktsineeritud, ja sadakond sellist koera, keda on küll vaktsineeritud, kuid kelle marutaudivastane kaitse pole piisav.

Inimene saab nakkuse marutõveviirusega enamasti koerahammustusest. Seni pole Soomes üheltki koeralt surmavat viirust siiski veel leitud.

„Aga see on vaid aja küsimus,“ ütles loomaarst Maiju Tamminen, kelle sõnul on Kesk-Euroopas olnud juhtumeid, kus marutaudijuhtumi tõttu on tulnud vaktsineerida kõik linnaelanikud ja vaktsineerimata lemmikloomad on tulnud hukata.

Maailmas sureb marutõppe igal aastal umbes 100 000 inimest, nakkus saadakse enamasti loomahammustusega.

Pärast aastat 2007 on Soomes marutõvekahtluste arv kasvanud neli korda. Viimastel aastatel on kahtlustest antud teada igal aastal umbes sajal korral. Tüüpiline põhjus, miks kahtlustatakse nakatumist, on koerahammustus. Kahel kolmandikul juhtudest on see toimunud välismaal, enamasti Aasias.

Kuna marutõbi on nii raske haigus, piisab juba nakatumiskahtlusest, et alustada haigust ennetavat ravi. Kui inimesel ilmnevad haigustunnused, on juba hilja midagi ette võtta.

Surmav haigus on alles

Ka Eesti terviseamet ning veterinaar- ja toiduamet panevad südamele, et kahtlaselt käituva mets- või koduloomaga kontaktis olnud inimene peaks kohe pöörduma lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda.

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõuniku Irina Dontšenko sõnul pole Eestis marutaudijuhte registreeritud küll juba mitu aastat, kuid teistes riikides on surmav haigus endiselt alles.

Näiteks suri novembri lõpus 55aastane Läti kodanik, kes sai haiguse ilmselt teda Indias purenud koeralt. „Kuigi Eestit peetakse marutaudivabaks maaks juba alates 2013. aastast, võib haige loomaga kokku puutuda näiteks välismaal reisides. Samuti ei ole välistatud olukord, kus haige loom on mingil moel Eestisse sattunud,” ütles Dontšenko, kelle sõnul on marutaudivaktsiin olemas kõigis Eesti haiglates.

Lisaks soovitab Dontšenko loomadega käitumist kindlasti õpetada lastele, kes võõrast looma võivad paitama hakata. “Marutaud on äge kesknärvisüsteemi kahjustusega haigus, mis paneb loomad teistmoodi käituma. Seega võib metsloom muutuda pealtnäha sõbralikuks ja tulla inimesega kontakti otsima.“

Marutõve keskmine peiteperioodi pikkus on 1 kuni 2 kuud, olles minimaalselt üks nädal ja maksimaalselt rohkem kui aasta. Peiteperioodi pikkus sõltub viiruse sisenemise kohast ja on seda pikem, mida kaugemal see on peaajust.

Eemale tuleb hoida ka sõbralikust metsloomast

Veterinaar- ja toiduameti metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niine sõnul on 95 protsendil juhtudest marutaud inimeseni jõudnud lemmikloomaga kokkupuutest, hammustusest või haavade saastumisest haigustekitajat eritava looma süljega. „Tuletame lemmikloomaomanidele meelde, et lemmikloomade marutaudi vastu vaktsineerimine on Eestis kohustuslik juba enam kui 65 aastat,“ ütles Niin.

Iga loomaomaniku kohustus on tagada, et lemmiklooma vakstineeritaks marutaudi vastu vähemalt kord kahe aasta jooksul. Loomi ei lasta ka hulkuma, sest nii võivad nad puutuda kokku võõraste loomadega. Niine sõnul tuleb metsloomade ning võõraste koduloomadega otsekontakti vältida isegi juhul, kui nad näivad sõbralikud. Kummaliselt käituvatest mets – ja koduloomadest tuleb teavitada veterinaarteenistust.

 Viimane marutaudi nakatunud loom, kährikkoer, leiti 2011. aastal ligi kilomeetri   kauguselt Pihkva oblasti piirist.