Hea nõu

NUTISEADE VÕTAB UNE: unenõustaja soovitab, millal on õige aeg see käest panna! 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 18. detsember 2019, 18:30
Kuna keha vajab uinumiseks veidi aega, on soovitatav vähemalt tund enne voodisse minekut lõpetada ergutava toimega tegevused. Foto: Vida Press
Hiljutise uuringu järgi kannatavad miljonid eurooplased unehäirete all, mille peamine põhjus on nutitelefonide kasutamine õhtul. Hea Une Keskuse  nõustaja Jekaterina Ivanova sõnul muudab ekraani sinine valgus inimese bioloogilist rütmi, mille tulemusena uinutakse hiljem.

Hea une saavutamiseks soovitab ekspert lõpetada vähemalt tund enne voodisse minekut ergutava toimega tegevused ja luua kindel magamamineku rutiin.

Samal teemal

“Meie n-ö sisemist kella mõjutab peale meie argitegevuste rütmile ka valgusrütm, millega me kokku puutume,” selgitab Ivanova. Kokkupuude valgusega (eelkõige sinise valgusega lainepikkustel 460…480nm) pärsib unehormooni melatoniini sünteesi ajus, kuna valgus on tugev ärataja.

Nutiseadmete ekraanid kiirgavad sinist valgust - seega mõjutavad need meie kaasasündinud bioloogilist rütmi ehk tsirkadiaanrütmi. Õhtune kokkupuude ekraanidelt tuleneva valgusega võib takistada uinumist.

Ekraani sinine valgus ei ole ainus põhjus, miks nutitelefon takistab korralikult välja magamast. Uneekspert selgitab: “Kui enne magamaminekut vaadata sageli filme või suhelda sõpradega, võib õhtul voodisse minnes uni ära minna.” Kui keha on ära harjunud tegelema kindlal ajal ergutavate asjadega, hakkab aju juba varakult häälestuma selleks, et püsida sellel ajal ärkvel. Nutitelefonid on sõltuvust tekitavad ja võistlevad meie tähelepanu eest ka siis, kui mõistlikum oleks keskenduda magamajäämisele. Hea une nimel võiks lasta hilisõhtul ja öösel saabuvatele sõnumitele oodata hommikuni.

Foto: Pixabay

Võta enne magamaminekut rahulik tund

Kuna keha vajab uinumiseks veidi aega, on soovitatav vähemalt tund enne voodisse minekut lõpetada ergutava toimega tegevused ning eelistada rahustavaid tegevusi nagu näiteks ajakirjade sirvimine või käsitöö tegemine. Igapäevased harjumused mõjuvad hästi: kõige parem on teha igal õhtul kindlaid tegevusi nagu näiteks järgmise päeva asjade valmisseadmine, pesemine või magamistoa koristamine, mis annavad harjumuste tekkimisel kehale signaali, et varsti on uneaeg.

Voodis tuleb vältida söömist, töötamist, mängimist ja muretsemist. Unenõustaja soovitab kõiki tegevusi, mis ei ole otseselt seotud magamisega, teha mujal kui magamistoas.

Foto: Pixabay

Ivanova soovitab kodus valgus madalamaks keerata, sest see soodustab melatoniini loomulikku sünteesi ning kiiremat uinumist, magamistoas sobivad selleks  pimendavad kardinad.

Nutiseadmete ekraanid soovitab ta välja lülitada tund enne voodisse minekut. Kui siiski on ilmtingimata vaja kasutada nutitelefoni, siis parem on teha seda kasutades valgusfiltrit ehk öörežiimi, mis teeb ekraani kollasemaks ja vähendab tänu sellele sinise valguse kiirgamist.

Tänavavalguse piiramiseks võib voodis kanda uneprille. Päeval tasub vältida pimedas olemist, kuna vähene valgus soodustab unisuse teket. Hästi valgustatud ruumis püsib inimene seevastu erksa ja on töövõimelisena