KAS MUL ON GRIPP? 11 olulist seika, mida peaksid teadma sellest raskest haigusest

Gripi tunnused

Gripiga muutub enesetunne halvaks tavaliselt kiiresti, mitte aegamööda. Sul võib olla kõrge palavik, peavalu ja lihasvalud, köha, kurguvalu ja väsimus. Gripiga võib olla ka nohu, külmavärinad, iiveldus ja isegi oksendamine.

Kui kaua see kestab?

Enamasti muutub enesetunne paremaks umbes viie päeva jooksul. Aga vahel kestab gripp nädala või rohkemgi. Aga isegi siis, kui palavik ja valud on kadunud, võid tunda end kurnatuna veel mitu nädalat.

Kuidas gripp levib

Sa võid nakatuda, kui keegi aevastab või köhib, levitades piiskadega viirust, mille sa sisse hingad. Võid nakatuda ka siis, kui oled puudutanud kätega mingit kohta, kus on viirus ja puudutad pärast suud, nina või silmi.

Gripiviiruse säilib kõvadel pindadel (lauad, seinad, käepidemed)  24-48 tundi, poorsetel materjalidel (riided, paber)  8-12 tundi, niisketel ja märgadel pindadel kuni 72 tundi ning kätel massiivsel saastumisel kuni 3 tundi.

Gripp levib rohkem talvehooajal, sest inimesed on rohkem siseruumides ja lähedases kontaktis teistega  - nii saab viirus kergesti levida.

Nakkusallikaks on haige inimene.  Haige ohustab teisi päev enne sümptomite ilmumist, nakkavuse periood kestab kuni 7 päeva, väikelastel kuni 21 päeva. 

Kodused ravivõtted

Eelkõige on vaja puhata. Joo palju vedelikku – vett ja puljongit. Kurguvalu leevendab kuristamine soolaveega.

Viirusevastane ravi

Retseptiravimid mõjuvad kõige paremini, kui neid võtta 48 tunni jooksul pärast haigestumist. Ravim teeb põdemise kergemaks ja lühemaks.

Teised ravimid

Pea ja -lihasvalu vastu võib võtta käsimüügi valuvaigisteid. Ka nohu ja köha leevenduseks leiab apteegi käsimüügist ravimeid.

Pea meeles, et antibiootikumid ei ravi viirusehaigusi, ka grippi. Ainult siis, kui gripi tõttu on tekkinud tüsistused, näiteks bakteriaalne kopsupõletik, võib vaja minna antibiootikume

Vaktsineerimine

See on parim viis kaitsta end gripi eest. Kõige paremini mõjub , kui vaktsineerida end sügisel enne gripihooaja algust. Vaktsiin aitab grippi vältida või põdeda seda kergemalt. Kuna gripiviirus muutub igal aastal, tuleb ka vaktsineerida igal aastal uuesti.

Väldi grippi

Ära katsu kätega silmi, nina ja suud, sest niimoodi võid nakatuda viirusega. Pese käsi sageli vee ja seebiga või kasuta alkoholisisaldusega käte desinfitseerimisvahendeid. Gripihooajal tasub vältida rahvarohkeid kohti. 

Kui oled haigeks jäänud, hoia teistest inimestest eemale, et neid mitte nakatada. Kata suu ja nina salvrätikuga, kui köhid või aevastad. Salvrätik tuleb kohe ära visata ja käed tuleb kohe ära pesta. Kui salvrätikut pole käepärast, köhi varrukasse, et sa ei saastaks käsi viirusega.

Hoia lapsi

Isegi täiskasvanule võib gripp olla raske, aga mis veel rääkida beebidest ja väikelastest. Neil võivad tekkida palju kergemini ka gripi tüsistused. Vastunäidustuste puudumisel võib lapsi gripi vastu vaktsineerida alates 6. elukuust

Tüsistused

Enamik inimestest paraneb gripist mõne päevaga ilma suuremate probleemideta. Kuid mõnel võib haigus põhjustada raskeid tüsistusi, näiteks kopsu- või kõrvapõletikku. Inimesed, kellel juba on mõni haigus, näiteks astma või südameprobleemid, tekivad tüsistused kergemini.

Millal võid vajada kiirabi?

Kui sul tekivad hingamisraskused

Kui oksendad lakkamatult

Kui tunned valu rinnus või kõhus

Kui sul tekib segadusseisund

Allikad: WebMD, terviseamet