NII HOIAD EESNÄÄRMEVÄHI EEMAL: söö tomatit, seksi ja käi kontrollis! (9)

Paljud haigused on elustiiliga ennetatavad ja varajase avastamise korral alluvad hästi ravile. Eesnäärmevähk on üks neist, mistõttu meestel on soovitatav alates 40. eluaastast selle suhtes end regulaarselt testida. Eriti neil, kelle suguvõsas on seda haigust varem esinenud. Kuigi eesnäärmevähi riski saab hinnata lihtsa vereprooviga ning selleks ei pea end tingimata meestearstile kirja panema, on Eestis kahjuks jätkuvalt üle poole diagnoositud eesnäärmevähkidest haiguse kaugele arenenud vormis. Mehed, minge end õigel ajal kontrollima!

Mis on PSA test?

Eesnäärmevähiriski saab hinnata analüüsiga, mis määrab PSA ehk prostataspetsiifilise antigeeni taset veres. Selle antigeeni määramine tõi umbes 15 aasta eest kaasa murrangu eesnäärmevähi diagnoosimises. Pärast  analüüsi laialdast kasutuselevõttu USAs on seal suurem osa avastatud vähkidest varajases staadiumis ning seega edukalt ravitavad. Meditsiinilabori SYNLAB laboriarsti Jüri Laasiku sõnul ei kasutata PSA testi üksnes eesnäärmevähi varajaseks avastamiseks, vaid see aitab hinnata ka haiguse kulgu ja ravi tulemust. Laboriarst rõhutab, et verest määratava PSA kõrgenemine ei pruugi tingimata tähendada vähki. PSA taseme tõusu veres võivad põhjustada kõik eesnäärmehaigused – näiteks eesnäärme healoomuline suurenemine või põletik.

Usalda, aga kontrolli

See, et Eesti mees arsti juurde ei taha minna, on juba tuntud tõde. Mul-ei-ole-ju midagi-viga-mõtlemine on pigem reegel kui erand. Laboriarsti sõnul on meeste teadlikkus eesnäärmevähist läinud õnneks iga aastaga paremaks ning vereproovi jõuab tegema üha rohkem mehi. Eesnäärmevähk ei pruugi esialgu kaebusi põhjustada ja haigus võib alata salakavalalt.

40. eluaastast alates on soovitatav end kontrollida vähemalt iga nelja aasta järel, kuid sagedamini siis, kui kuulutakse riskirühma ehk kui isal või vanaisal on olnud see haigus. Kuna viimastel aastatel on Eestis diagnoositud eesnäärmevähki ka alla 40aastastel, kaaluvad meestearstid seda piiri veelgi allapoole tuua. 50.-70. eluaastani soovitab dr Laasik teha PSA testi kord aastas. Analüüsi saab teha pere- või eriarsti juures, aga ilma saatekirjata tasuliselt meditsiinilaboris. Kõrgenenud PSA taseme korral soovitab dr Laasik teha lisauuringud uroloogi või meestearsti juures. 

Kuidas vähendada eesnäärmevähiriski?

Üht ja kindlat päästerõngast siin ei ole, aga teadlased usuvad, et eesnäärmevähki haigestumise riski võivad vähendada teatud elustiilivalikud.

Söö palju puu- ja köögivilju, ära unusta tomatit!

Riikides, kus menüüs on iga päev puu- ja köögiviljad, on eesnäärmevähki haigestumine oluliselt madalam. Punased viljad nagu tomat, arbuus jt sisaldavad võimsat antioksüdanti lükopeeni, mida mitmed uuringud on seostanud võimaliku vähiriski vähendamisega. Mida punasem ja küpsem on tomat, seda enam lükopeeni see sisaldab. Tomati kuumtöötlemisel suureneb lükopeenisisaldus kuni kolm korda.

Lisaks aitab vähiriski vähendada seleen, mida leidub rohkelt näiteks seentes. Rohelistes köögiviljades on samuti toitaineid, mis aitavad võidelda kantserogeenidega. Vitamiinidest võivad eesnäärmevähi riski vähendada E- ja D-vitamiinid.

Võta tassike rohelist teed või kohvi

Uuringud on näidanud, et meestel, kes joovad regulaarselt rohelist teed või tarvitavad seda toidulisandina, on väiksem risk haigestuda eesnäärmevähki. Soovitatav on juua kuni seitse tassi rohelist teed päevas. Ka kohvi joomine tuleb kasuks ning ühe 2013. a läbiviidud uuringu kohaselt võib kolm tassi kohvi päevas alandada vähiriski 11%. Tuntud Mayo kliinik USA-s manitseb aga vaatamata kasulikele omadustele kohviga siiski ettevaatlik olema ning mitte tarbima päevas üle 400 mg kofeiini, mis teeb umbes neli tassi.

Viska halvad rasvad üle parda

Siin kehtib rusikareegel, et taimsed rasvad on alati kasulikumad kui loomsed. Veel enam – terviseveebi meestetervis.ee andmetel soodustab selle haiguse teket loomse rasva- ja liharikas toit, mis võib kasvaja tõenäosust tõsta kuni kaks korda. Samas võib puu- ja juurviljarikas ning küllastumata rasvhappeid sisaldav menüü kasvaja tekke tõenäosust hoopis vähendada. Niisiis – või asemel oliiviõli, juustu asemel pähklid, punase liha asemel kala. Eriti kasulik on tänu oomega-3-rasvhapetele rasvane kala, nagu lõhe, forell, makrell, heeringas, sardiinid jt. Oomega-3 rasvhappeid saad ka pähklitest ja seemnetest ning taimsetest õlidest, näiteks linaseemneõlist.

Ei ülekaalule! Liigu ja ole aktiivne

Ülekaalu on seostatud otseselt eesnäärmevähiriskiga. Regulaarsel treeningul arvatakse olevat eesnäärmevähi riski vähendav mõju. Regulaarne treenimine aitab vähendada ülekaalu ning suurendada lihasmassi, mis omakorda kiirendab ainevahetust. Nii et jalgrattasõit, ujumine, jõusaal või lihtsalt kõndimine peaks päevakavas igal juhul sees olema. Eesnäärmevähi tekke tõenäosust vähendab muuhulgas ka regulaarne seksuaalelu.

Lõpeta suitsetamine ja vähenda alkoholi joomist

Veel pole hilja suitsetamine maha jätta! Uuringute kohaselt on neil, kes kümne aasta eest suitsetamisega lõpparve tegid, sama risk haigestuda kui neil, kes ei ole kunagi suitsetanud. Alkoholi ja mitmete vähivormide seost on kinnitanud mitmed uuringud ning kuigi teadlased vaidlevad jätkuvalt, kas alkoholil on seos ka eesnäärmevähiga, on mõned uuringud leidnud, et alkohol tõstab ka eesnäärmevähki haigestumise riski.