Uudised

SUUREM PUHANG VÕIB ALLES EES OLLA: Eestis on tänavu leetritesse haigestunud juba 27 inimest (6)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 30. detsember 2019, 12:13
Leetritele on iseloomulik lööve, mis algab peast ja levib üle keha. (Pilt on illustratiivne) Foto: Vida Press
Reedel kinnitati Tallinnas tänavune 27. leetrijuhtum, haigestunu oli Ukraina kodanik, kes vajas ka haiglaravi.  Terviseameti põhja regiooni juhi Ester Öpiku sõnul näitab järjekordne juhtum, et leetreid tuuakse välisriikidest Eestisse pidevalt, mistõttu on ka oht suurema puhangu tekkeks.

„Kindlasti peaksid lapsevanemad oma lapsi leetrite vastu vaktsineerima,“ ütles Öpik, kelle sõnul on Eestis praegu  leetrite vastu kaitsva MMR-vaktsiiniga vaktsineeritud laste osakaal alla 93 protsendi.

Samal teemal

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul on ühiskond suuremate puhangute eest kaitstud aga juhul, kui vaktsineerituse tase on vähemalt 95 protsenti. „Nii praegune vaktsineerituse tase kui teiste riikide epidemioloogiline olukord on loonud tingimused, kus leetrite puhangud Eestis on võimalikud ja ka tõenäolised.“

Selle aasta 30. detsembri seisuga on registreeritud Eestis 27 leetrite juhtu, neist 10 korral nakatuti teistes riikides – kuuel korral Ukrainas ning ühel korral Venemaal, Egiptuses, Sri Lankal ja Araabia Ühendemiraatides. Kolmandik haigusjuhtudest oli seotud Ukrainaga.

Haigestunute vanus on olnud 0-57 eluaastat. Haigestus ka viis alla 11aastast last. 24 haigusjuhtu on registreeritud Harjumaal, kaks Tartumaal ja üks Pärnumaal.

„Tundub, et mis see 27 on, aga paar aastat tagasi olime leetrivaba riik, WHO oli meid leetrivabaks kuulutanud," ütles Terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar ERRi uudisteportaalis. Saar märkis, et see on Eesti mõistes üle aastate väga suur hulk.

Haigus levib jõuliselt

Leetrid, mis on väga nakkav viirushaigus, on hakanud taas kogu maailmas levima. Haigus ei tunne piire: see levib nii vaestes kui rikastes riikides. 

Terviseameti hinnagul on olukord leetritega kogu maailmas üha murettekitavam. WHO andmetel kolmekordistus 2018. aastal Euroopa regioonis leetritesse haigestumine, registreeriti üle 122 000 haigestunu, neist üle 90 inimese suri. WHO andmetel on alates selle aasta algusest nakatunud Euroopas leetritesse üle 101 000 inimese.

2018. aastal kaotasid leetrivaba maa staatuse näiteks Suurbritannia, Albaania, Tšehhi ja Kreeka, kirjutab BBC.

Leetrid mõjuvad rängalt

Leetrid algavad tavaliselt nohu, kurguvalu, aevastamise ja palavikuga. Mõne päeva pärast tekib lööve, mis algab peast ja levib üle keha.  Leetreid iseloomustab ka silmapõletik. Haigusel pole spetsiifilist ravi, leevendatakse vaid sümptomeid. 

Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. 

Enamik inimestest saab terveks, kuid mõnel võib jääda eluaegne puue. Leetrid võivad olla ka surmavad, kui tüsistusena tekivad näiteks raskekujuline kopsupõletik või peaajupõletik. Hinnanguliselt sureb maailmas leetrite tõttu 110 000 inimest aastas.

Leetrid mõjuvad meie immuunsüsteemile rängalt – haiguse põdemine võib viia selleni, et kehal on aastaid raske võidelda nakkustega, kirjutas BBC hiljuti uuest uuringust. Väga kergesti nakkav leetriviirus võib põhjustada immuunsuse amneesia ehk mälukaotuse, mis tähendab, et keha unustab võime võidelda haigustekitajatega, millega ta enne sai hakkama. Võib võtta aastaid, enne kui immuunsüsteem taastub.

Rasedal on leetritesse haigestumisel immuunpuudulikkuse tõttu kõrgendatud risk raskekujulise haigusvormi tekkimiseks. Leetrid võivad lapseootel naisel põhjustada iseeneslikku aborti, loote enneaegset sündi või alakaalu.

Inimesed alahindavad leetreid

Teadlaste arvates on leetrid palju ohtlikumad, kui inimesed oskavad arvata – just seetõttu, et see nõrgestab aastateks immuunsüsteemi ja inimest võivad tabada pärast leetrite põdemist teised haigused, mis võivad olla ka surmavad.

Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik, kuid näiteks Saksamaal jõustub 2020. aasta märtsist seadus, mis teeb vaktsineerimise kohustuslikuks.  Enne lapse lasteaeda või kooli minekut peavad vanemad esitama haridusasutusele tõendi, et laps on vaktsineeritud.  Vanemaid, kes lapsi ei vaktsineeri, ähvardab 2500 euro suurune trahv.

Eestis alustati leetritevastase immuniseerimisega 1967. aastal. Alates 1994. aastast võeti kasutusele leetrite-mumpsi-punetiste liitvaktsiin, millega algul vaktsineeriti ainult aastaseid lapsi. Alates 1997. aastast manustatakse vaktsiini teine annus 13-aastastele lastele.

Terviseamet soovitab leetrihaige lähikontaktsed, kes ei ole haigust põdenud ega vaktsineeritud leetrite vastu, haigest eraldada ja võimalikult kiiresti vaktsineerida