Uudised

AINA ROHKEM TÕBISEID: grippi haigestumine kolmekordistus (2)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 2. jaanuar 2020, 15:17
Gripiga tuleb püsida kodus. Foto: Mari Luud
Aasta viimasel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arsti poole umbes poole võrra vähem inimesi kui sellele eelnenud nädalal, kuid grippi haigestumine tõusis kolm korda.

Terviseameti andmetel oli ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole pöördunud 1414 inimesest pooled lapsed. Aasta viimasel nädalal diagnoositi gripp 213 inimesel, jõulupühadele eelnenud nädalal 72 inimesel. 

Samal teemal

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul võib vähest arsti poole pöördumist seostada pühade ning koolivaheajaga, mistõttu  inimesed ei pruugi haigestumisel kohe arstiga kontakti võtta. „Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal saab grippi haigestumise intensiivsust hinnata ikka veel madalaks, gripilevikut aga laialdaseks. Kuid haigestumine on tõusutrendil,“ ütles Sadikova.

Grippi haigestunute seas on kaks kolmandikku kuni 15-aastased lapsed, tööealised ja vanemaealised patsiendid moodustavad vastavalt 28,9 ja 3,8 protsenti.

Esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi viis inimest. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel  vajanud gripi tõttu haiglaravi 30 patsienti, kellest enamik, üle 90 protsendi olid lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat.

Püstijalu põdemine ohustab nii ennast kui teisi

Paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Nii-öelda püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kellele grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. Samuti on neil suurem risk rasketeks tüsistusteks.

Isegi kergete haigustunnustega tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides tuleb suu katta taskuräti või selle puudumisel varrukaga, haigena tuleb püsida kodus. Kindlasti ei tohi haigena külastada haiglas lähedasi ega peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.