Hea nõu

MIDA TEHA SELJAVALUGA? Arst: on müüt, et siis peab pikali olema ja midagi paika tõmbama (3)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 8. jaanuar 2020, 06:00
Enamik seljavaludest on lühiajalised. Pigem on tegu äravenitamise või -tõmbamisega, valu annab paari päevaga järele.Foto: Vida Press
Mida teha, kui selg valutab? „Kui pärast suuremat koormust tekib selga valu, tuleks võtta rahulikult, vajadusel võtta valuvaigistit ja siis vaadata edasi,“ soovitab Ida-Tallinna keskhaigla lülisambakeskuse juhataja dr Taavi Toomela.

Miks võib selg valutada?

Samal teemal

Seljavalude suurim põhjus on kulumine – selg läheb sel juhul valesse asendisse ja lihased peavad hakkama tegema rohkem tööd. Pidevas ülekoormuses selg hakkab valutama ja inimene ei saa puhata, selja asendi taastamiseks on vaja teha operatsioon.

Enamik seljavaludest on lühiajalised. Pigem on tegu äravenitamise või -tõmbamisega, valu annab paari päevaga järele.

Üks müüt on see, et kui on tekkinud seljavalu, siis ei tohi midagi teha ja peab pikali olema või lamama kõval põrandal ja midagi peab paika tõmbama. See ei pea paika. Kui on äge seljavalu, tuleb puhata, valida mugav asend, kasutada vajadusel valuvaigistit ja anda mõni päev rahu. Enamik seljavaludest läheb paari päevaga üle. Kui valu ei ole üle läinud, siis võib meedikute poole pöörduda.

"Enamik seljavaludest läheb paari päevaga üle. Kui valu ei ole üle läinud, siis võib meedikute poole pöörduda," soovitab dr Taavi Toomela.Foto: Raigo Pajula

Millised haigused on eri vanuses inimestel?

Eri vanusegruppides võivad esineda erinevad probleemid. Väikestel lastel võib olla kaasasündinud arenguhäireid, mille tõttu on näiteks tekkinud kiillülid, sellest tekib tugev skolioos. Neid aidatakse noorelt, opereerime ja korrigeerime selja asendi.

Veidi vanematel lastel tekib teatud grupil selgrookõverus, kellel see süveneb, neid aitab operatsioon. Suurt osa neist lastest saab aidata nõustamise, võimlemise või korsetiga. Ka selleks on haiglal head võimalused.

Noorukite skolioos moodustab kõige suurema patoloogiate grupi. Samuti esineb stressmurdu, tegu on tavaliselt sportlastega, kellel tekib ülekoormuse tulemusena lülisse väike luumurd, millest võib diagnoosimata jätmisel kujuneda tõsine vigastus, mille tagajärjel lülisammas nihkub paigast.

Foto: Pixabay

Vanematel inimestel kuluvad kulumishaiguse käigus ära kõik lülisamba osad. Mitte lülikehad ise, aga liigesed, sidemed, vahekettad, ning selle tulemusena lülisamba asend muutub.

Meie kõigi lülisamba asend on individuaalne: täiskasvanuks saades kujuneb välja vaagna ja lülisamba vahel kindel vahekord. Arst saab röntgenpilte ja patsiendi parameetreid analüüsides öelda, milline oleks parim seljaasend, milles ta puhkeseisundis ei teeks tööd, mis hoiaks ära seljavalu. Kui parameetrid on paigast ära – midagi on ära kulunud või närvijuured jäävad kuhugi vahele –, siis tänapäeval on võimalik seda kirurgiliselt lahendada ühes etapis kõiki aspekte arvestades.

Kõige vanemas eas on tegu luuhõrenemisega. Hõrenemisest tingitud murrud ehk osteporootilised murrud – neidki patsiente nõustame ja mõnikord aitame ka kirurgiliselt.

Foto: Pixabay

Keda saate ITK lülisambakeskuses aidata?

Meie oleme erialakeskus ja meie juurde tulevad perearsti suunatud, tõsiste seljamuredega patsiendid. Suurema osa meie haigetest moodustavad selja kulumisega seotud haigused ja seljakõverused ehk skolioos lastest kuni täiskasvanuteni välja.

Saame aidata kasvajatega patsiente. Suur grupp haigeid, keda saame kirurgiliselt aidata, on radikuliidihaiged, kellel on diskitükk välja tulnud ja surub närvid kinni, siis me vabastame need.

Igapäevase töö moodustavad lihtsamad operatsioonid – vabastame närvijuuri või -juurt pingest –, kuid on ka keerulisemaid operatsioone, mis parandavad lülisamba stabiilsuse ja asendiga seotud küsimusi.