Keha

KAS SINU TÖÖ VÕIB TEKITADA VÄHKI? Need salakavalad ained hävitavad tasapisi tervise (4)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 13. jaanuar 2020, 14:39
Sageli pole töötajal aimugi, et ka tema töökeskkonnas võib esineda ohtlikke kemikaale, mis tasapisi tema tervist vaikselt hävitavad.Foto: Vida Press
Kui mõtled, et sinu töö juures pole küll kantserogeene ehk aineid, mis võivad põhjustada pahaloomulisi kasvajaid, siis võid eksida – selliste ainetega võib kokku puutuda väga erinevates valdkondades, näiteks tööstuses ja transpordis, aga ka iluteeninduses.

Varjatud haigusetekitajatest töökohal ning riskide maandamisest kirjutab sotsiaalministeeriumi blogis töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Eneken Hiire.

Kantserogeene võib nimetada salakavalateks keemilisteks aineteks või segudeks, millega kokkupuute mõju töötaja tervisele ei pruugi avalduda kohe, vaid isegi kuni mõnikümmend aastat hiljem.

Kohati ei pruugi töötaja isegi teada, et ka tema töökeskkonnas võib esineda ohtlikke kemikaale, mis tasapisi tema tervist iga sissehingamise ja nahaga kokkupuute korral vaikselt hävitavad.

Kantserogeenidega kokkupuutest tingituna diagnoositakse igal aastal Euroopa Liidus umbes 120 000 vähijuhtumit. Hinnanguliselt on just vähk üks sagedasem tööga seotud surmajuhtumite põhjus Euroopa Liidus.

Samuti võivad kantserogeenid põhjustada mitmeid haigusi – hingamisteede haigusi, neuroloogilisi häireid, nahahaigused, allergiaid, jm. Eestis puutub igapäevaselt kantserogeenidega kokku umbes 20% palgatöötajatest. 

Foto: Pixabay

Kantserogeen – ohtlik kemikaal

Kui mõtlete, et teie kantserogeenidega töökeskkonnas kokku ei puutu, siis soovitan mõelda uuesti ja võib selguda, et te eksisite, sest kantserogeenidega võib kokku puutuda väga erinevates valdkondades – eelkõige tööstuses, ehituses ja transpordisektoris, kuid ka mujal, näiteks laborites, iluteenuseid pakkuvates ettevõtetes jne.

Samuti ei pruugi te ise kantserogeensete ainetega otseselt kokku puutuda, küll aga on oht kaudseks kokkupuuteks, kui te töötate töökeskkonnas, kus neid  aineid või segusid kasutatakse. Näiteks tekstiilitööstuses, kus kasutatakse kantserogeenseid aineid, kuid selliseks tööks ei ole ette nähtud eraldi ruumi, toimivat ventilatsiooni või väljastatud ei ole isikukaitsevahendeid. 

Foto: Pixabay

Selleks, et paremini mõista, kes võivad uute kantserogeensete ainetega kokku puutuda toome välja uued kantserogeensed ained Eesti õiguses ning nende ainete peamised kasutusalad (muudatus jõustub 17. jaanuarist):

  • Bromoetüleen – kasutatakse kemikaalide, kummi- ja plasti ning nahatoodete tootmises;
  • o-toluidiin – kasutatakse keemiatööstuses, samuti naha-, tekstiili- ja paberitööstuses värvide tootmisel, kummi-, karusnaha-, puidu-, juuksevärvi ja farmaatsiatoodete tootmisel;
  • raskesti sulavad keraamilised kiud – kiudude valmistamine, viimistlemine, paigaldamine, eemaldamine, segamine/vormimine; mineraalvillade, kivivilla jt soojustuskiudude tootmisel, paigaldamisel ja eemaldamisel;
  • kroom(VI)ühendid – kasutatakse keemia-, puidu- ja metallitööstuses, nt värvide tootmises; graveerimistöödel; terase keevitamisel; lehtmetalli töötlemisel;
  • diiselmootorite heitgaasid – diiselmootorid käitavad väga erinevaid sõidukeid, rasketehnikat ja masinaid, mida kasutatakse paljudes tööstusvaldkondades, sh transpordis, põllumajanduses;
  • 4,4′-metüleen-dianiliin – kasutatakse keemiatööstuses, kummi ja polümeeride tootmisel, ning epoksüvaikude ja liimide tugevdamisel;
  • etüleendibromiid – pestitsiidide, puhastusvahendite, vahtude, lahustite ja liimide koostisaine;
  • polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segud – alumiiniumitootmine, söe veeldamine, kivisöe gaasistamine, koksitootmine ja koksiahjud, kivisöetõrva destilleerimine, katusekatted ja sillutis (söetõrva), puidu immutamine ja säilitamine kreosoot, alumiiniumitootmine, süsinik-elektroodide tootmine, korstnapühkimine, söeküttega elektrijaam, põlengutega seotud päästetööd;
  • mineraalõlid, mida on eelnevalt kasutatud sisepõlemismootorites mootori liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks – kasutatakse mootorsõidukite ja mootorrataste mootorites, diislikütuse mootorites, laevamootorites, lennukites ja kaasaskantavates masinates, sealhulgas kettsaagides ja muruniidukites.

Arvestades kasutusalasid, kus uusi kantserogeenseid aineid leidub, siis on vähemalt 20% palgatöötajatest suuremal või väiksemal määral kokkupuute võimalus terviseriski soodustavate ainetega. Statistikaameti andmetel oli Eestis 2018. aastal selliseid töötajaid 124 600.

Foto: Pixabay

Tervise minimaalne kahjustamine sõltub nii tööandjast kui töötajast

Tööandja tegevused kemikaalide ohjamiseks töökeskkonnas võivad tunduda esialgu koormavad ning aja- ja ressursikulukad, kuid on samas vajalikud ning kokkuvõttes igas mõttes kasulikud, sest esiteks on tööl terved ja rahulolevad töötajad, kes viibivad vähem haiguslehel, vahetavad harvemini töökohta ning kellel loodetavasti ei diagnoosita ka kutsehaigestumist. Sellega hoiab tööandja kokkuvõttes hoopiski kulusid kokku. Puuduvad või on väiksemad kulud haiguslehtedele, ületunnitööle, asendaja leidmisele, kahjuhüvitustele kutsehaigestumiste korral jpm. 

Foto: Pixabay

Oluline on korraldada kindlasti töökeskkonna õhu keemiliste ainete sisalduse mõõtmised ning võrrelda neid piirnormidega. Infot kemikaali ohutuks käitlemiseks saab ohutuskaartidelt, mis kus on toodud juhised kemikaali ohutuks käitlemiseks, info potentsiaalse ohu kohta inimese tervisele ja keskkonnale ning juhised meetmete kohta, mis tuleb tarvitusele võtta aine käitlejate tervise, ohutuse ja keskkonna kaitsmiseks.

Riskianalüüsi tulemusete alusel saab hinnata aine(te) riski töötajate tervisele ja ohutusele ja võtta tarvitusele meetmed, et  neid maandada. Näiteks võib asendada kantserogeenid ohutumate kemikaalidega, väljastada töötajatele asjakohased isikukaitsevahendid (respiraatorid, prillid, kaitseülikond, kindad jm), korraldada töö nii, et terviseriskiga seotud piirkondadesse pääsevad ainult need töötajad, kelle töö või tööülesanded seda nõuavad. Oluline on ka ventilatsioonisüsteemi uuendamine, ohualade märgistamine ja nõuetekohaste ohutusmärkide kasutamine piirkondades, kus töötajad puutuvad või võivad kokku puutuda kantserogeeniga jne.

Tervist on vaja kontrollida

Mis aga kõige olulisem, töötajatele tuleb korraldada tervisekontroll töötervishoiuarsti juures enne kantserogeenidega kokkupuute algust, et välja selgitada, kas töö kantserogeenidega on töötajale üldse sobiv või on see juba enne töö algust vastunäidustatud. Töötajate tervise kontrollimist töötervishoiuarsti juures tuleb kindlasti jätkata ka pärast esmast visiiti. On oluline, et tervisekontrollid toimuksid töötervishoiuarsti määratud ajal, kes määrab kontrolli sageduse vastavalt töötaja ohtude suurusele töökeskkonnas, sest mida suuremad ohud, seda tihedam peaks olema ka kontroll.

Foto: Pixabay

Tööandjal on väga suur mõju töötaja tervise hoidmisele, kuid ei tohi unustada, et töösuhtes on kaks osapoolt, millest tulenevalt peavad ka tööohutusse panustama ka töötajad. Töötajad on kohustatud kandma otstarbekalt tööandja poolt väljastatud isikukaitsevahendeid ja hoidma need puhtana; jälgida ning järgida tuleb töökeskkonnas olevaid märgistusi.

Läbida tuleb kindlasti tööandja poolt korraldatud tervisekontroll töötervishoiuarsti juures ning soovitatav on rääkida töötervishoiuarstile ausalt kõigist terviseprobleemidest, et vajadusel saaks probleemidega koheselt tegeleda. Töötaja peab kindlasti tutvuma töökeskkonna riskianalüüsiga, ohutusjuhendite ja- kaartidega; pöörama tähelepanu tööandja poolt antud juhistele ning juhtima ka ise tööandja või kolleegi tähelepanu töökeskkonnas esinevatele ohtudele, mis võivad ohustada tema enda, kolleegide või kolmandate isikute tervist ja ohutust. Loomulikult ei tohiks süüa ega juua tööpiirkonnas, kus esineb kantserogeenidega saastatuse oht.

Töötades kantserogeensete ainetega tuleb olla iga päev ettevaatlik, sest on oht kahjustada nii enda kui ka teiste isikute füüsilist tervist.

Töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimustes saab pöörduda tööinspektsiooni poole. Tööinspektsioon osutab nõustamisteenust telefoni teel, e-kirja teel ja vastuvõtul tööinspektsiooni kohaliku inspektsiooni kontorites. Tööinspektsiooni nõustamisteenus on tasuta. Infotelefon 640 6000, meiliaadress jurist@ti.ee.

Samal teemal

12. jaanuar 2020, 14:00
PATOLOOG KÕNELEB: viis asja, mida lahkamine paljastab sinu elustiili kohta
29. detsember 2019, 13:00
LUGEJATE LEMMIK 2019 | Neljandas staadiumis rinnavähiga naine: „Sellist tunnet ei ole kordagi olnud, et enam ei suuda võidelda.“
24. detsember 2019, 10:00
TÜTAR EI SUUTNUD EMA LAHKUMIST USKUDA:  „Mõistsin alles viimasel päeval, et täna ema sureb.”
20. detsember 2019, 16:24
VIDEO | LIIGUTAV ABI: annetatud mänguasjad aitavad vähihaigetel lastel hirmust üle saada