DR VASSILJEVI NÕUANNE | Kas pikalt kestnud ristluuvalu võib olla radikuliit? (2)

Koeral ja seal on keharaskus kogu lülisamba ulatuses ühtlaselt jaotatud, inimesel aga langeb põhikoormus selgroo alumisele osale. Puusa- ja põlveliigesed on esimesed, mis läbi kuluvad – need peavad peale liikumiskoormuse ka kogu keharaskust kandma.

Püstiasendi tõttu on jämenenud vaagnaluud, vastavalt vaagna läbimõõt kitsas – ükski loomaliik sünnitamiseks ämmaemanda abi ei vaja, inimene aga küll. No ja tänapäeval veedame ka suurema osa päevast istudes, mis on kehaasenditest kõige loomuvastasem – sealt siis radikuliidid ja muud selgroohädad.

Ükski loom ei istu saba peal, vaid ikka nii, et lülisamba alumine osa on veidi nõgus – inimesel aga jääb sabakont täpselt istumise alla, nimmelülide eesmised servad on kokku surutud ja lülidevahelistele diskidele koormus ebaühtlaselt jaotunud. Nii need diskid läbi kuluvad ja närvijuured selgroolülide vahel pitsuvad.

Aga eks ta ole, mida ebatervislikum eluviis, seda enam areneb terviseabi, nii see progress toimib. Ikka valudega, ilma ei sünni miski.
Kas on antud juhul tegemist radikuliidi, närvijuurte põletikuga või eelistab teie raviarst seda nimetada spondüloartroosiks, suurt vahet pole. Radikuliit ise üle ei lähe – kui, siis mõneks ajaks taandub, aga kuni neljal käpal kõndima ei õpi, tuleb ikka tagasi.

Ja raviga on nii, et ühel aitab üks, teisel teine, radikuliit on nii arstile kui patsiendile täitsa põnev katsumus, aga üldiselt valuvaigistavad ja põletikuvastased tabletid, määrimisrohud, süstid ja füsioteraapia aitavad. Kas nüüd just sellises järjekorras, see sõltub nii arsti kogemustest kui patsiendi individuaalsetest iseärasustest. Ravivõimlemine ja massaaž aitavad päris hästi. Ja ka muidu liikuv eluviis – vähem istumist, ja kui, siis ainult kõva seljatoe ja kõva istmega toolil, mitte lössivajunud sohval, selg küürus.

Niipalju veel lohutust, et radikuliiti pole veel keegi surnud. Vastupidi, asjaliku raviga saab valudest lahti ja pääseb korralikult liikuma. Kuid igal põletikul on põhjus, ja kui põhjus jääb, siis närvipõletik kordub. Eks siis ole juba ravi tuttav.
Istmikunärv on inimkeha suurim närv, sõrmejämedune jurakas, vastavalt ka valu päris suur. Koosneb aga see närv kiududest, mis väljuvad lülisamba nimme- ja ristluulülide vahelt. Kui vastavad lülid miskitpidi kõverikud või üle koormatud, siis esialgu mingis teatud asendis – tavaliselt selili magades, ja hiljem võibolla pidevalt, on närvijuured lülide vahel pitsunud, mis tekitab alguses valu, pärastpoole ka reielihaste nõrkust.

Igatahes üks asi on valuvaigistava ja põletikuvastase raviga kõigepealt närvivalust lahti saada, aga pärast seda peab asja põhjalikumalt uurima ning vastavalt sellele, mis seal lülisamba alumises osas leitakse, tuleb ära otsustada, mis saab edasi. Kuni lülisamba lõikuseni välja, kui muu ei aita. Tegelikult enamasti ei pea siiski midagi väga keerulist ette võtma, vaid piisab sellest, kui muuta elustiili, vähendada kehakaalu, rohkem liikuda, vähem istuda, teha esialgu ravivõimlemist ja pärast mõõdukat tervisesporti, see kõik on ainult ettevõtmise asi. Kuigi seda ettevõtlikkust, kellel on ja kellel ei ole, tihtipeale minnakse kergema vastupanu teed, mis tähendab seda, et mingi aja pärast närvipõletik kordub. Vastavalt korduvad tabletid, süstid, massaažid ja muud vahvad ettevõtmised.

Eks ta ole, võib ju ka nii, vaba inimese vaba valik vabal maal, mõnele ehk sobibki aegajalt ravikuur paremini, kui eluaegne võimlemine. Kõige lihtsam on muidugi jätta nagu on, ristluud soojas hoida ja villane rätik ümber siduda. Hea seegi.