Lapsed

LÜHINÄGELIKKE ON AINA ROHKEM: üks oluline valik aitab selle teket edasi lükata 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 15. jaanuar 2020, 08:00
Lühinägevusel võib olla ka tõsisemaid tagajärgi kui lihtsalt vajadus osta kangemaid prille.Foto: Vida Press
Aastal 2000 oli maailma elanikonnast 23% lühinägevusega, praegu juba ligi kolmandik inimestest. "Kui kasv jätkub samas tempos, siis on 30 aasta pärast pool maailma elanikkonnast lühinägevad,“ ütleb Ida-Tallinna keskhaigla silmaarst Kadi Palumaa. Miks on lühinägevus hüppeliselt kasvanud ja kuidas seda ennetada?

Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliiniku arstid, koostöös teadusosakonna ja Tallinna Reaalkooli meditsiinisuuna klassiga viisid 2018/2019. aastal läbi uuringu, et vaadata, kui suur on lühinägevuse ehk müoopia levimus Eesti koolilastel ning mis soodustab müoopia teket. Uuringus osalesid Tallinna Reaalkooli, Audentese Spordigümnaasiumi ja Vanalinna Hariduskolleegiumi 10. klassi õpilased. Saja kahekümne kolmele õpilasele tehti põhjalik silmakontroll ning neil paluti vastata detailsele küsimustikule igapäevaharjumuste kohta.

Nii nagu paljudes teistes riikides tehtud uuringutes, leiti siingi, et lastel, kelle mõlemal vanemal on müoopia, on neli korda suurem risk olla lühinägev, kui neil, kelle vanematel müoopiat ei ole. Selle seose taga võib olla nii geneetiline kui ka keskkondlik komponent.

Uuriti ka teisi tegureid, näiteks seda, kui palju aega veedavad õpilased õues, telerit vaadates ja lähitööd tehes. Uudse hüpoteesina pakkusid meie arstid välja, et müoopia teke võib olla seotud ka inimese kronotüübiga ehk sellega, kas ollakse pigem nn hommiku- või õhtuinimene.

Foto: Pixabay

Müoopia on kasvav üleilmne probleem

Samal teemal

„Eestis tegelikult ei teata, kui palju meil on müoope ja meil ei ole ka müoopia teket pidurdav ravi siiani kliinilises praktikas kasutusel,“ selgitab ITK oftalmoloog-juhtivarst Kadi Palumaa. Lühinägevus teeb praegu aga kogu maailmas võidukäiku, Aasias on lausa buum.

„Aastal 2000 oli maailma elanikkonnast 23% lühinägevusega. Praeguseks on müoopia levimus maailmas suurenenud ligi 30%-ni ning kui kasv jätkub samas tempos, siis on 30 aasta pärast pool maailma elanikkonnast lühinägevad,“ ütleb dr Palumaa ja toob näite: „Näiteks Sŏulis, Lõuna-Koreas, on 19-aastastest meestest 96% müoobid.“

Dr Palumaa sõnul on lühinägevusel tõsisemaid tagajärgi kui lihtsalt vajadus osta kangemaid prille. „Kui lühinägevus on kuni –3,0 dioptrit, on tüsistuste teke väiksema tõenäosusega. Lühinägevust üle –6 dioptri loetakse suureks müoopiaks, mis võib juba põhjustada raskemaid silmaprobleeme, nagu näiteks erinevad silmapõhjahaigusi, mille tagajärjel võib nägemine tõsiselt kahjustuda. Ka katarakti ja glaukoomi esineb suurtel müoopidel rohkem.“

Foto: Pixabay

Mis on lühinägevuse levik hüppeliselt tõusnud? Suurte uuringute abil on tehtud kindlaks, et müoopiat esineb vähem lastel, kes veedavad rohkem aega õues. Päevavalguse kasuliku mõju tõttu on paljudes Kagu-Aasia riikides käivitatud programme, mis sunnivad lapsi rohkem aega õues veetma.

Päikesevalgus on kordades eredam kui siseruumide valgustus. Hästi valgustatud ruumis on valgustase umbes 500 luksi, päikesepaistelisel suvepäeval õues aga kuni 100 000 luksi ning pilvisel päeval suurusjärgus 20 000 luksi.

Meie silmad aga kohanevad ümbritseva valgustasemega väga kiiresti, mistõttu me ei taju neid suuri erinevusi. Milliste mehhanismide kaudu aga ere valgus lühinägevuse arengut pärsib, ei ole siiani päris täpselt teada. Üheks atraktiivseimaks hüpoteesiks on valguse mõju dopamiini kaudu, mis vabaneb reetinas valguse mõjul, ning mitmetes uuringutes on näidatud, et see pärsib silmamuna kasvu.

Teine lühinägevuse teket soodustav tegur on suur lähitöö hulk. Samas märgib dr Palumaa, et lapsed, kes teevad palju lähitööd, kuid veedavad ka palju aega õues, on siiski kaitstud müoopia tekke eest.

Lühinägevust on vähem lastel, kes veedavad palju aega õues. Foto: Pixabay

Ka geenid mängivad müoopia tekkes mõningast rolli, kuid müoopia levimuse tõus on olnud niivõrd hüppeline, et seda ei saa seletada pelgalt geneetikaga. Praeguseks on tuvastatud umbes 200 müoopiaga seotud geenilookust, mis seletavad vaid umbes 10% fenotüübist. Samuti on uuritud lühinägevuse seost erinevate toiduainete tarbimisega, kuid põhjuslikke seoseid ei ole leitud.

ITK silmakliinikus läbi viidud uuringus ei leidnud arstid statistiliselt olulist seost müoopia esinemise ning keskkonnafaktorite vahel, ei väljas viibitud aeg ega lähitöö hulk ei mõjutanud müoopia esinemise tõenäosust.

Tegu on aga esimese taolise uuringuga Eestis ning tulevikus on plaanis sarnaste uuringutega jätkata. Tööd esitleti Tartu Ülikooli arstiteaduskonna päevadel ning ka rahvusvahelisel müoopia konverentsil Jaapanis. Lisaks suurele hulgale positiivsele tagasisidele saadi mitmeid ideid, kuidas teadustööd edasi arendada.

Foto: Pixabay

Lühinägevuse ravivõimalused

Kuna ülemaailmselt on lühinägevuse probleem väga tõsine, on otsitud viise, kuidas müoopia arengut ka ravimitega pärssida. Ravim, mis on müoopia pidurdamisel näidanud positiivset efekti, on 0,01% atropiin, mida pannakse silma õhtuti.

Atropiini on siiani oftalmoloogias kasutatud peamiselt silmapupilli laiendamiseks, kuid niivõrd väikese kontsentratsiooniga tilgal pupilli laiendav mõju praktiliselt puudub ning kõrvaltoimeid on selle kasutajatel minimaalselt.

Atropiini kasutatakse müoopia kliinilises ravis mitmes riigis, ka paljudes Euroopa maades. Kuidas aga atropiin täpselt müoopia arengut pärsib, ei ole samuti veel teada – on leitud, et lisaks antimuskariinergilisele toimele on atropiin võimeline seostuma ka teiste retseptoritega ning on võimalik, et müoopiat pärssiv toime ongi seotud mitme retseptori koosmõjuga. Silmakliiniku arstid teevad praegu tööd selle nimel, et atropiinravi ka Eestis kättesaadav oleks.