Keha

SÜDAMEARST: vähihaiged vajavad ka kardioloogi tähelepanu (7)

Kristi Kool, 18. oktoober 2020, 11:00
„Kui onkoloogiline haige saab infarkti, siis on ka temal õigus ravile ja me ravime teda nagu teisi südamehaigeid patsiente," ütleb kardioloog Riina Vettus.Foto: Erakogu
Kardioloog Riina Vettus on võtnud südameasjaks vähihaigete südameprobleemid. Esimesed olulised sammud on tehtud: moodustati spetsiaalne töörühm, käivitati onkopatsientidele mõeldud kardioloogi vastuvõtt.

„Onkokardioloogia kogub kõlapinda kogu maailmas, püüame ka Eesti kolleege teavitada ja kursis hoida,” kinnitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiaosakonna juhataja Riina Vettus, üks onkokardioloogia töörühma  eestvedajatest Regionalahaigla südamekeskuse kodulehel. 

Samal teemal

Vettuse sõnul tingis tema spetsialiseerumise onkoloogilistele haigetele meditsiini võidukäik. Vähiravi on teinud suure arenguhüppe, turule on tulnud uusi ravimeid, paljud inimesed paranevad. Pikem eluiga ja pikemad remissioonid toovad ühel hetkel nähtavale kunagise vähiravi tüsistused.

„Paljud keemiaravipreparaadid põhjustavad juba ravi ajal või aastaid hiljem kardiaalseid kõrvaltoimeid. Kopsu- ja rinnavähki põdenud patsientidel põhjustab kiiritusravi terviseprobleeme mõnikord viis, mõnikord 10–15 aastat hiljem,” selgitab kardioloog Vettus. Onkoloogiliste haigete terviseriskidest rääkides on loetelu järgmine: esimene oht on metastaseerumine, teine – mõne muu vähivormi teke organismis ja kolmas terviserisk ongi kardiovaskulaarsed probleemid. „Tavapopulatsiooniga võrreldes on sellistel patsientidel kaheksa  korda suurem risk saada kardiovaskulaarne tüsistus.”

Doktor räägib, et kuuekümnendate keskel hakati paljude vähipaikmete puhul tegema antratsükliinravi. Juba siis täheldati meditsiiniringkondades, et seda tüüpi ravi saanud patsientidel tekkisid südameprobleemid, aga vähihaigete elulemus oli väike ja põhjuseid, miks haige suri, ei osatud kindlalt määrata. Aja möödudes muutus vähihaigete eluiga palju pikemaks ja kvaliteetsemaks, mis andis arstidele võimalusele märgata rohkem patsientide südameprobleeme.

„Onkokardioloogia on üsna uus ja väga põnev kardioloogia subspetsialiteet ja elu ise tingis selle ala tekkimise vajaduse, et kardioloogide hulgas oleks grupp inimesi, kes teeks selgeks onkoloogiliste haigete probleemid ja ravi iseärasused,” kinnitab doktor Vettus.

„Sageli on patsient ravi kätte saanud, aeg on mööda läinud, ühel hetkel tunneb inimene ennast jälle kehvasti. Haigus pole progresseerunud, aga midagi on halvasti. Ja see ongi koht, kus tuleb mõelda ravist tingitud kõrvaltoimetele.” Dr Vettus on rahul, et onkoloogid on vähihaigete kardiaalsete riskidega järjest paremini kursis ning oskavad oma hoolealuseid südamekontrolli saata.

Keeruline, kui mitte võimatu

Millised sümptomid viitavad südameprobleemidele? Doktor Vettus: „Eelkõige südamepuudulikkuse vaevused, õhupuudus, vahel jalgade turse, ei saa magada madala peaalusega, südamekloppimine. Muidugi rütmihäired – just inimestel, kel enne pole olnud südamehaigust, meie patsientide seas on noored inimesed, kes järsku hakkavad haiguse foonil kurtma südamepekslemist.”

Samamoodi kui onkoloog peab võimaliku südameprobleemi ära tundma, tuleb vähipatsientidega tegeleval kardioloogil teada-tunda onkoloogilisi haigusi ja nende patofüsioloogiaid. Niisiis on tohtrite hea koostöö hädavajalik.

Nende kogemustele tuginedes saavad ka PERH-i onkohaiged nüüdsel ajal juba nii agressiivset kardiaalset ravi, kui tervislik seisund lubab. Kardioloog Vettus: „Kui onkoloogiline haige saab infarkti, siis on ka temal õigus ravile ja me ravime teda nagu teisi südamehaigeid patsiente. Jaa, loomulikult peame end kurssi viima, milliseid tüsistusi võib tekkida, peame teadma, kui ettevaatlik tuleb olla, aga teeme üha paremat tööd.”

Foto: Pixabay

Enne keemiaravi kardioloogi jutule

Kuigi onkokardioloogia on kogu maailmas uus subspetsialiteet, vaid veidi üle viie aasta vana, ei lähe maailmas enam ükski onkoloogia- või kardioloogiakongress mööda ilma onkokardioloogia sessiooni ja loenguteta. Uusi läbimurdeid ja uudiseid tuleb selles vallas lakkamatult.

„Nüüd, mil teame rohkem, oskame rohkem ka leida ja uurida ning varast südamekahjustust ette ennustada,” rõõmustab Vettus. „Oleme PERH-is koondunud onkokardioloogia töögruppi, kuhu kuuluvad hematoloogid, kardioloogid ja onkoloogid,” kinnitab ta.

Kindlasti on üks olulisemaid saavutusi see, et Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiapolikliinikus käivitus eraldi onkokardioloogi vastuvõtt, kus haigeid konsulteerivad dr Riina Vettus ja dr Piret Härma. Tegemist on n-ö otseteega, enam ei pea onkopatsient eraldi kardioloogi juurde aega võtma ega ootama. „Oleme onkoloogile abiks kiire konsultatsiooni andmiseks. Mõnikord tuleb patsient vahetult enne keemiaravi meie juurde läbivaatusele, et saaks selgeks, kas talle tohibki ravi sel ajahetkel teha. Mis on näidustused? Korraldame vajalikud uuringud, arvestame vähitüübi, eelneva haiguslooga ja keemia- või kiiritusravi aspektidega.”

Üsna sageli tulebki kardioloogil vähiravile punast tuld näidata. Aga sama olulised on vastupidised olukorrad, kus kardioloog saab tõestada, et haige tervistavat ravi ei pea lõpetama. „See, kui haigel süda klopib, ei tähenda, et tal oleks süda haige. Südamekloppimist saab hoida raviga kontrolli all ja samal ajal saab onkoloogilise raviga jätkata.”

Foto: Tiina Kõrtsini

Varane märkamine ja regulaarne jälgimine

Teisest küljest on noorel terve südamega rinnavähki põdeval naisel palju madalam risk vähiravi tagajärjel tekkivateks kardiaalseteks tüsistusteks. Hoolimata heast prognoosist peab aga ka selline patsient olema ravi foonil jälgimise all. Isegi siis, kui patsiendi vähiravi õnnestub, ta saab terveks, töötab, elab pika ja täisväärtusliku elu, saab lapsi – isegi siis on olemas võimalus, et ühel päeval, võib-olla 30 aastat hiljem, annab nooruses läbi tehtud kasvajaravi südamele märku.

Doktor Vettus jutustab MD Andresoni onkoloogiakeskuse kogemusest. Kuna mitmeaastaseid onkokardioloogilisi uuringuid veel võtta pole, saavad vaid suured, paljude patsientidega ravikeskused teha usaldusväärseid kokkuvõtteid ja järeldusi. USA-s Texase osariigis paiknev MD Andersoni keskusse sõidavad patsiendid üle kogu maailma. Sealsed arstid on jälginud sadu naisi, kel on vähk põetud lapseeas ja neiuna, ja meedikute hinnangul osutus just hilisem rasestumine ja sünnitus faktoriks, mis andis kardiaalse tüsistuse ammu läbi tehtud keemiaravile.

Foto: Pixabay

Võimalikult efektiivse jälgimissüsteemi väljatöötamine PERH-is osaliselt veel käib. Doktor Vettus räägib, et jälgimisjuhendid onkoloogiliste patsientide kardiaalsete tüsistuste avastamiseks on olemas, aga need tuleb kohaldada meie oludele. „Peame leidma kuldse kesktee, et ühelt poolt poleks üle koormatud meie ehhokardiografistid, aga teiselt poolt on väga oluline, et patsiendi südamekahjustus avastataks võimalikult vara,” räägib Vettus.

„Näiteks on meil herceptiniravi saav rinnavähihaige patsient. Ta peab juhendi järgi käima kolme-nelja kuu tagant ehhokardiograafias kontrollis, kus hinnatakse vasema vatsakese süstoolset funktsiooni. Võib vabalt olla, et silma järgi pole pumba funktsioon sugugi kehvemaks läinud, inimesel endal pole ühtegi kardiaalse probleemi sümptomit. Meie aga kasutame uuringus Straini meetodit ja näeme, et strain on muutunud, see näitab juba varajast kahjustust. Sellisel juhul piisab sageli, kui teha vähiravis mõnekuuline paus, näitajad taastuvad ja siis saab jälle edasi minna. „ Mida varem me avastame potentsiaalse võimaluse, et tulemas on kardiaalne probleem, seda kindlamini saame ära hoida juba tõsise südamehäda,” toonitab doktor kindlameelselt.

Kuidas edasi?

Onkokardioloog jõuab tagasi selle juurde, et olulisem mistahes kallist aparatuurist on teadlikkus, see, et onkoloog oskaks oma patsienti kardioloogi juurde saata. „See on kogu maailma haiglates nii – inimesi tuleb harida!” on doktor kindel, ta väidab, et juba noored onkoloogid peaksid saama õpet, kuidas vähihaige südameprobleemidele varakult jaole saada.

„Arvan, et meie, kardioloogide, kohus on koolitada ka onkoloogiaresidente, et nad oskas südamehaigustega arvestada ja esimesi diagnoose ise panna, ka kardiogrammi lugeda, see oleks suur samm edasi.”

Artikli täisteksti leiad SIIT.