Perearstide seltsist väljavisatud Madis Veskimägi: „Kõige valusam on eraldatus, see ei ole õiglane, ma ei ole seda ära teeninud!“ (37)

"Perearstide Seltsi juhatus on väga mures mainekahjust, mis tekkis peale ajalehe „Pealinn“ artiklit, see on mikroskoopiline võrreldes mainekahjuga mis nüüd tekkis. Seda poleks küll olnud vaja," kirjutab Veskimägi oma Facebooki-lehel.

Tal on südamest kahju, et nüüd jääb ta ilma vajalikust infost - seda enam, et ta töötab maal ja kohtub kolleegidega harva. "Perearstide selts ja e-kirja list tähendab eelkõige infovahetust ja sündmustega kursis olemist, infot koolitustest, üritustest, ümberkorraldustest, seadustemuudatustest jm. Hea on jagada huvitavaid haigusjuhte ja muhedaid lugusid igapäevatööst, lugeda teiste tegemistest. Sellel on märkimisväärne psühhoterapeutiline tähendus, tegemist on kui suure Balinti grupiga. Nüüd olen sellest kõigest ära lõigatud. Töötades eraldi maapiirkonnas ja harva kohtudes kolleegidega, on sellest muidugi iseäranis kahju. Kõige valusam on eraldatus ja isolatsioon, see ei ole õiglane, ma ei ole seda ära teeninud!

Pean pühaks kollegiaalsust, ametikaaslastele nõu andmist ja vajadusel ise pöördumist. Olen kirjutanud sadu artikleid, avaldanud paar raamatut, publitseerinud sadakond õppefilmi erinevatest protseduuridest, läbi viinud koolitusi sadadele arstidele-õdedele. See on töö üks osa.

Kollegiaalsus ei tähenda päris kindlasti vaikimist, kui on näha, et asjad pole nii nagu vaja. Vastupidi - kollegiaalsus tähendab mitte õigust või võimalust, vaid ka kohustust tähelepanu juhtida probleemidele. See aga ei pruugi alati meeldida. Kollegiaalsus ei ole üheselt võrreldav „tsunfti auga“, see on midagi muud.