ÄRA AJA SEGAMINI! Nii erineb gripp tavalisest külmetushaigusest (5)

Gripp on võrreldes muude sügistalvisel hoojal levivate viirushaigustega (paragripiviirused, adenoviirused, rinoviirused, RS-viirused jt) võrreldes oluliselt tõsisem. Grippi põhjustab gripiviirus, millel on mitu alatüüpi ja mis on ainus talveperioodi viirushaigus, mis võib tekitada tõsiseid tüsistusi, nt kopsu-, neeru- või  põskkoopapõletikku ja lõppeda ka surmaga.

Tavaliste külmetushaigustega kaasneb enamasti nohu, kurguvalu ja kergelt palavikuline ning aeglane haiguskulg, mis kestab tavaliselt 3–5 päeva.

Nohu, aga ka märg köha gripile üldiselt iseloomulikud ei ole. Gripi sümptomid on kõrge palavik (üle 38 kraadi), kuiv köha, tugev valu peas, silmades ja liigestes, külmavärinad, põletikuline kurk, hingetoru valulikkus, suur väsimus ja nõrkus.

Millal on vaja arsti?

Millal peaks kindlasti pöörduma arsti poole, mitte lihtsalt ootama paranemist ja üritada koduste vahenditega olemist leevendada?

Kui tavalisest külmetushaigusest võib täiskasvanud inimene oma jõududega võitu saada, siis tõsisemate gripisümptomite ilmnemisel – kestev kõrge palavik (üle 38 °C), lihasvalu, peavalu, kuiv köha ja hingamisraskused – peaksid arsti poole pöörduma kõik haigestunud.

On eriti tähtis, et perearstiga saaksid ühendust kõik riskirühma kuuluvad inimesed ehk üle 65-aastased, väikelapsed, rasedad ja krooniliste haiguste põdejad, kelle immuunsus on nõrgem.

Gripihaige peab kindlasti püsima kodus, puhkama, magama ja jooma võimalikult palju, sest vedelik viib viiruse koos tekitatud toksiinidega kehast välja. 5-6 päeva pärast võivad tekkida gripi tüsistused, näiteks võib tekkida nohu või kurguvalu, või mõlemad korraga (või ka põskkoopa-, mandli- ja kopsupõletik). Tüsistused vajavad sümptomaatilist ravi ja õigeid ravimeid oskavad soovitada nii perearst, perearsti õde kui ka apteeker.