Keha

ÄRA AJA SEGAMINI! Nii erineb gripp tavalisest külmetushaigusest (5)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 28. jaanuar 2020, 07:00
Gripp kulgeb sageli kõrge palavikuga. Foto: Vida Press
Rahva seas on ekslikult hakatud nimetama gripiks ka paljusid teisi ülemiste hingamisteede haigusi, rahvakeeli külmetushaigusi. Kuidas erinevad gripi ja tavalise külmetushaiguse tunnused, selgitab Apotheka proviisor Maia Leede.

Gripp on võrreldes muude sügistalvisel hoojal levivate viirushaigustega (paragripiviirused, adenoviirused, rinoviirused, RS-viirused jt) võrreldes oluliselt tõsisem. Grippi põhjustab gripiviirus, millel on mitu alatüüpi ja mis on ainus talveperioodi viirushaigus, mis võib tekitada tõsiseid tüsistusi, nt kopsu-, neeru- või  põskkoopapõletikku ja lõppeda ka surmaga.

Tavaliste külmetushaigustega kaasneb enamasti nohu, kurguvalu ja kergelt palavikuline ning aeglane haiguskulg, mis kestab tavaliselt 3–5 päeva.

Nohu, aga ka märg köha gripile üldiselt iseloomulikud ei ole. Gripi sümptomid on kõrge palavik (üle 38 kraadi), kuiv köha, tugev valu peas, silmades ja liigestes, külmavärinad, põletikuline kurk, hingetoru valulikkus, suur väsimus ja nõrkus.

Foto: Tiina Kõrtsini

Millal on vaja arsti?

Millal peaks kindlasti pöörduma arsti poole, mitte lihtsalt ootama paranemist ja üritada koduste vahenditega olemist leevendada?

Kui tavalisest külmetushaigusest võib täiskasvanud inimene oma jõududega võitu saada, siis tõsisemate gripisümptomite ilmnemisel – kestev kõrge palavik (üle 38 °C), lihasvalu, peavalu, kuiv köha ja hingamisraskused – peaksid arsti poole pöörduma kõik haigestunud.

On eriti tähtis, et perearstiga saaksid ühendust kõik riskirühma kuuluvad inimesed ehk üle 65-aastased, väikelapsed, rasedad ja krooniliste haiguste põdejad, kelle immuunsus on nõrgem.

Gripihaige peab kindlasti püsima kodus, puhkama, magama ja jooma võimalikult palju, sest vedelik viib viiruse koos tekitatud toksiinidega kehast välja. 5-6 päeva pärast võivad tekkida gripi tüsistused, näiteks võib tekkida nohu või kurguvalu, või mõlemad korraga (või ka põskkoopa-, mandli- ja kopsupõletik). Tüsistused vajavad sümptomaatilist ravi ja õigeid ravimeid oskavad soovitada nii perearst, perearsti õde kui ka apteeker.

Samal teemal

27. veebruar 2020, 11:39
MIS PÄÄSTAB OHTLIKE VIIRUSTE EEST? Kas näomaski kandmisest on mingit kasu?
27. jaanuar 2020, 15:18
EESTI TEADLANE KOROONAVIIRUSE PAANIKAST: kui superlevitajad satuvad rahvarohketesse kohtadesse, võib nakatunute hulk hüppeliselt suureneda
24. jaanuar 2020, 07:00
PIDEVALT VÄSINUD JA KÜLM? 9 võimalust, mis võivad kehatemperatuuri liiga madalale viia
22. jaanuar 2020, 07:00
PEREARST TEEB SELGEKS: kas viirusevastane ravi aitab kurjast gripist kiiremini paraneda?