EESTI TEADLANE KOROONAVIIRUSE PAANIKAST: kui superlevitajad satuvad rahvarohketesse kohtadesse, võib nakatunute hulk hüppeliselt suureneda

Miks on maailmas tekkinud nii suur paanika uue koroonaviiruse ümber?  Kas  2019-nCoV põhjustatud kopsuhaigus kulgeb eriti raskelt või on meedia teema liigselt üles kütnud? Tartu ülikooli mikroobiökoloogia professor Reet Mändar selgitab, mida on viirusest praguseks  teada ja kuhu see võib areneda. "Kuigi praeguse haiguspuhangu tekitajat uuritakse intensiivselt paljudes maailma teaduslaborites, on tema edasise käitumise ennustamine keeruline," märgib Mändar.

Koroonaviirused ei ole looduses midagi haruldast. Neid leidub paljudel loomaliikidel ja nad põhjustavad muuhulgas näiteks veiste ja sigade kõhulahtisust ning kanade hingamisteede infektsioone. Üllataval kombel on need viirused ka üheks sagedasemaks tavalise nohu tekitajaks inimesel – need on nohu tekitajatest teisel kohal rinoviiruste järel.

Samas on maailmal on kaks varasemat kogemust tõsisemate koroonaviirusinfektsioonide puhangutega inimestel. Kui aastatel 2002–2003 võitles maailm SARS-koroonaviirusega, siis kümme aastat hiljem põhjustas haiguspuhangu MERS-koroonaviirus.