Hea nõu

KEERULINE OLUKORD: kuidas hakkama saada täiskasvanu hooldamisega kodus? 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 31. jaanuar 2020, 11:30
Hooldatava jaoks võib tekkida täiesti uus ja võõras olukord, kus ta ei saa enam hakkama näiteks söömise, riietumise, WC-s käimise või enda pesemisega. Foto: Vida Press
Inimese elu võib võtta ootamatu pöörde, kui näiteks eaka keha ei toimi nagu varem või kui haiguse või õnnetuse tagajärjel pöördub kogu senine elukorraldus pea peale. Abivahendite spetsialist soovitab unustada piinlikkustunne ja otsida abi, kuidas leida sobivad lahendused.

Liikumisvõime langus või kaotus on alati traagiline sündmus nii inimesele endale kui ka tema lähedastele, tõdes abivahendikeskuse Invaru klienditeeninduse valdkonna juht Kadri Tiido. “Uus olukord tekitab tavaliselt väga palju küsimusi ja sageli ei osata neile vastuseid leida. Oluline on julgeda küsida abi, mitte püüda üksi kõigi keeruliste toimingute ja valikutega hakkama saada. Tänapäeval on olemas palju erinevaid abivahendeid, mis igapäevaelu toetavad ja tänu riiklikele toetustele ei tähenda abivahend tingimata ka suurt väljaminekut,” julgustab Tiido.

Samal teemal

Kuidas tulla toime suure elumuutusega?

“Hooldatava jaoks võib tekkida täiesti uus ja võõras olukord, kus ta ei saa enam hakkama näiteks söömise, riietumise, WC-s käimise või enda pesemisega. Inimesel võib tekitada masendust nii mõte sellest kui ka teadmine, et keegi teine peab edaspidi kogu aeg abiks olema,” kirjeldas Tiido abivajajate muresid.

See on uus olukord ka lähedastele. „Täiskasvanu hooldamine on hoopis midagi muud kui beebi eest hoolitsemine. Tekivad küsimused, kas ma olen selleks valmis, kas ma saan hakkama, kes ütleb, kuidas ma peaksin toimima nii, et ma abivajajale haiget ei teeks? Samuti kerkib esile küsimus, kas tuleks leida hoolekandeasutus või saab lähedane või hooldaja kõigega ise hakkama,” kirjeldab Tiido.

Foto: Invaru

Mida tähendab “valmistage kodu ette”?

Invaru terapeudid, kes tegelevad iga päev abivajajatega, soovitavad  esmalt läbi mõelda, milline on abivajaja igapäevane keskkond. Kas ta elab majas või kõrgemal korrusel asuvas korteris? Kas toas on piisavalt ruumi, et näiteks hooldusvoodile mõlemalt poolt ligi pääseda või ratastooliga liikuda? Kuidas pääseda WC-sse ja vannituppa? Kas hooldatavat saab soovi korral õue viia?

Ühest lahendust Tiido sõnul ei ole, sest inimesed ja võimalused on erinevad. Sobiv abivahend leidub sellegipoolest igale abivajajale. Abivahendi vajadusele soovitab Tiido mõelda aga juba siis, kui abivajaja ise veel näiteks haiglas viibib. „Koos arstiga tuleks mõelda läbi ja teha nimekiri vajaminevast ning lasta arstil ka vastav tõend kirjutada, et edasine asjaajamine oleks lihtsam. Sobiva abivahendi aitavad välja valida ja selle kasutamist õpetada abivahendikeskuste spetsialistid, kes selgitavad samuti, kuidas riik läbi Sotsiaalkindlustusameti vahendite soetamist toetab.”

Soodustingimustel abivahendite üürimiseks või ostmiseks tuleb esmalt pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse isikliku abivahendikaardi saamiseks. Abivahendeid saavad üürida-osta soodustingimustel lapsed, puudega lapsed, täiskasvanud, kel on töövõime vähenemine või töövõime kaotus, samuti vanaduspensionärid. „Invarusse pöörduvad sageli just abivajaja lähedased, kellel on oluline võtta kaasa enda isikut tõendav dokument ning abivajaja isiklik abivahendikaart, abivahenditõend ja puuet või töövõime vähenemist tõendav dokument selle olemasolul,” rõhutas Tiido.

Foto: Pixabay

Mida peaks abivahendit valides teadma?

Keerukama tehnoloogiaga abivahendite puhul ei ole Tiido sõnul olemas universaalseid lahendusi ja igale abivajajale tuleb leida just talle sobilik. Näiteks liiga laia ratastooli kasutamine võib kaasa tuua skolioosi või tekitada pingeid õlaliigestele. Liiga suurt ratastooli on kasutajal endal raske edasi lükata, liiga kitsas ratastool hõõrub puusade ja reite väliskülgi ning selles n-ö viltu istumine võib samuti kaasa tuua skolioosi.

Sobilik ratastool võimaldab lisaks ühest kohast teise liikumisele teha ka igapäevaseid tegevusi ja toetab istumise asendit, seda korrigeerides ja suunates. Ratastooli üürima tulles soovitab Tiido eelnevalt mõõta abivajaja puusade laius kõige laiemast kohast – seda saab teha istudes, asetades näiteks raamatud puusade kõrvale ja mõõtes ära raamatute vahe.

Kui abivajaja veedab enamiku päevast voodis, aitab igapäevatoiminguid sooritada funktsionaalvoodi, kus on mugav muuta asendit. „Voodihaigele on väga oluline ka madrats ja mõistlik on mõelda lamatisi vältiva madratsi peale. Kuid ainult madrats lamatisi ära ei hoia, kindlasti tuleb ka abivajaja asendit pidevalt muuta,” märkis Tiido.

Foto: Invaru

Lisaks abivahenditele on olulised ka igapäevased hooldustooted, mis teevad mugavamaks ja lihtsamaks nii abivajaja kui hooldaja elu. „Näiteks kui abivajajat on vee ja seebiga keeruline pesta, siis alternatiiviks on spetsiaalne pesuvaht, kindad ja peapesumüts,“ kirjeldas Kadri Tiido. Samuti tuleks mähkmete valikul lähtuda abivajaja seisundist ja leida õige lahendus näiteks erinevaid tooteid kombineerides.

Tiido sõnul on saadaval väga palju abivahendeid, mis aitavad muuta igapäevased tegevused lihtsamaks. „Paraku on teadlikkus abivahenditest ja nende võimalustest endiselt vähene, seetõttu on oluline, et inimesed küsiksid abi. Sageli näeme, et inimesed tunnevad piinlikkust nõu küsimise ees näiteks mähkmete teemal. Aga meie abivahendikeskus just selliste asjadega tegelebki ning siin pole midagi häbeneda. See on meie igapäevatöö.”

Invaru abivahendikeskus on liikumiserivajadustega inimeste abivahenditele spetsialiseerunud valdkonna suurim ekspert Eestis. Üle Eesti üheksas linnas asuvates teeninduspunktides käib igal kuul enam kui 10 000 abivajajat.