"Surmatõbi ei ole, annab rohkelt võimalusi sisustada aega igasuguste vahvate rahvameditsiini võtetega, nagu kirvesilmal nühkimine ja kanna all pudeli veeretamine, " arvab kukekannuse kohta dr Viktor Vassiljev.Foto: Robin Roots
Hea nõu
5. veebruar 2020, 07:00

DR VASSILJEVI NÕUANNE | Kas valutav kand võib tähendada kukekannust? (7)

Kui viitsiks välja otsida paljude aastate vältel minu enda poolt kukekannuse asjus avaldatud kirjavastused, siis saaks vist ainult nendest korraliku raamatu kokku. Mis parata, eestlaste rahvushaigus. Ju vist sellepärast, et enamikul käivad kannad vastu maad. Kusjuures enamasti on maa külm ja kivine.

Aga nii, nagu eimillekski kohustav seltskondlik vestlus käib ümber ilma ja poliitika, eks võime meiegi siin aega viita kukekannusest pajatades. Igatahes kiri on sel teemal tulnud, ja viisakus nõuab vastamist, kuigi midagi uut ega rabavat öelda ju pole. Samamoodi, nagu ka ilmast ja poliitikast, millest jutt ei vii kuskile, aga jätkub teist kauemaks:

„Olen viimased aastad käinud ainult botastes, suvel vahest harva ka suvekingadega, aga siis on järgmisel hommikul väga valus vasakut kanda vastu maad panna. Vahepeal olin haige ja sõin paratsetamooli, siis võttis valu ära, aga pärast tuli tagasi. Perearst arvas, et kukekannus, mul aga kanna all mingit konti või kõvemat kohta katsudes pole. Mida teie sellest arvate?"

 Väga õigesti esitatud küsimus, ma võingi ainult arvata, kindlat ei saa midagi väita, kui pole näinud. Ja arvata võibki, et kukekannus – tallaaluse kõõluse luustumine. See on kõõlus, mis jookseb kanna alt varvaste suunas. Tegelikult algab kõik kõõluse kroonilisest põletikust, mida põhjustab ülekoormus ja kanna traumeerimine, üldiselt elu jooksul äratallatud jalapöid, eriti kui liialdatakse kontsakingadega, aga samamoodi ka kummisäärikutega külmal betoonpõrandal.

Käega katsudes pole seal midagi tunda, kui hetkel just põletiku ägenemist ei ole, aga röntgenülesvõttel on ilusti näha. Paratsetamool, nagu igasugune põletikuvastane ja valuvaigistav ravim, võtab kindlasti valu vähemaks, aga pidevalt tablette süüa ei kõlba ka kuskile, neil kõigil on omad kahjulikud kõrvaltoimed.

Pigem tuleks abi otsida kompressidest ja jalavannidest, kõige lihtsamad on viinakompress ja sooja soolase veega jalavann õhtuti. Ning muidugi mugavad pehme kannaalusega jalatsid, sest kui kanda pidevalt traumeeritakse, läheb asi ainult hullemaks. Ortopeediapoest saab vastava kannatoe, milles on kanna keskpunktis pehmem koht või lausa auk. Raskematel juhtudel tehakse ka operatsioone, selleks on erinevatel kirurgidel erinevad meetodid, mina ei oska konkreetselt soovitada, kes või kus teeb paremini, seda peaks ehk oma tutvusringkonnas ringi vaatama, kas on keegi vastaval lõikusel käinud, kelle juures ja kuidas õnnestus.

Aga surmatõbi ei ole, annab rohkelt võimalusi sisustada aega igasuguste vahvate rahvameditsiini võtetega, nagu kirvesilmal nühkimine ja kanna all pudeli veeretamine, millistel meditsiiniteaduse seisukohast mingit toimet ei tohiks olla, aga rahvas räägib, et aitab. Ja rahvast tuleb uskuda, keda siis veel.