Tihti on patsiendid üllatunud, kui neuroloog küsib, kas neil põieprobleeme esineb, räägib Astra Kliiniku ja Lääne-Tallinna keskhaigla põieprobleemidega tegelev õde Inga Zopp Astra Kliiniku blogis.
Põhjus on selles, et närvisüsteem mõjutab väga otseselt põie tegevust. Põis on lihas, mille tööd juhibki närvisüsteem. Sel põhjusel võib ka neuroloogiliste haigustega (näiteks Parkinsoni tõbi, Sclerosis multiplex jt.) kaasneda uriinipidamatust.
Sama seos toimib ka teistpidi. Kui tekivad põieprobleemid (põis ei pea, tekib sage urineerimine, jääkuriin), otsivad neuroloog ja põieõde põhjusi, mis peitub nende häirete taga. Mõnedel juhtudel on põhjuseks uroloogiline, mõnel juhul neuroloogiline haigus.
Samal teemal
Parim ravi on treening
Ka on paljud patsiendid üllatunud, kui saavad teada, et ainult tabletid ja süstid põieprobleemide korral sageli ei aita. Põhjus on selles, et põis on oma olemuselt suur lihasest kott, mille sisse koguneb uriin. Tablettravi aitab üldjuhul siis, kui põis hakkab häirunud närviimpulsside töö tõttu liiga sageli ja tugevalt uriini välja suruma. See toob kaasa äärmiselt tugeva tungi urineerida, nii tugeva, et sulgurlihased, mis peaksid uriini kinni hoidma, ei jõua seda piisavalt efektiivselt teha, inimene ei jõua õigel ajal tualetti ja ja nii tekibki uriinipidamatus.
Aga kui sellist spetsiifilist näidustust ei ole, aitab põieprobleemide vastu eeskätt füüsiline treening. Olukord on sama nagu teiste lihastega: kui käime spordisaalis, oleme heas vormis; kui jätame trenni soiku, läheb hea vorm üle. Sulgurlihastega on sama lugu. Aja jooksul võivad lihased nõrgemaks muutuda ning siis aitavad kindlad harjutused. Astra Kliinik pakub siin lahendust, kus põieõde ja füsioterapeut töötavad välja iga inimese jaoks sobiva harjutuste kava.
Omaette probleem on jääkuriini teke, mis samuti võib põhjustada uriini lekkimist. See tähendab, et osadel inimestel põis korralikult ei tühjene ning põielihas on kogu aeg n-ö venituses ja suudab järjest halvemini põit tühjaks suruda, samas on pidev surve sulgurlihasele, mis omakorda hakkab soodustama uriinipidamatust. Sellises olukorras ei aita ainult võimlemine, mõnikord tuleb appi võtta ka enesekateteriseerimine, mille puhul õpetatakse inimesele oma põie tühjendamist teatud arv kordi päevas peenikese torukese – kateetri – abil.
Vanemad inimesed ei pea kannatama!
Seisukoht, et vanematel inimestel ongi uriinipidamatus, sest nad on vanad, on sama iganenud seisukoht nagu see, et vanadus muudab inimesed rumalaks. Kaasaegne meditsiin saab appi tulla paljudel juhtudel – nii dementsussündroomi kui põieprobleemide korral.
Põieprobleemid on eriti delikaatsed ning määravad paljud inimesed kodusesse isolatsiooni. Paljud tunnevad valehäbi, mistõttu nad ei julge sellest isegi oma perearstile rääkida, eriti väiksemates maakohtades. Meditsiin ei saa küll imet teha, kuid paljudel juhtudel on võimalik nende inimeste probleeme leevendada ja elu inimväärsemaks muuta.
2 KOMMENTAARI