Hüpokoer Krissu haukus, et puu all pikali olnud laps püsiks ärkvel.Foto: Erakogu
Uudised
11. veebruar 2020, 16:12

TARK LOOM PÄÄSTIS LAPSE ELU: poiss oli puu all pikali ja koer haukus, kuni saabus abi (9)

Eesti hüpokoerte Facebooki-leht jagab imelist lugu, kuidas diabeetikut aitama koolitatud hüpokoer võib olla tõeline elupäästja.  "Oskar oli pikali puu all, väga halb olla, Krissu istus tema juures, muudkui teda lakkudes, togides ja haukudes. Püüdis teda ärkvel hoida," kirjeldab poisi ema.

Loo peakangelane  on hüpokoer Krissu (welsh springer spanjel), aga palju abi oli ka pere teisest koerast, kes on samuti väga hästi koolitatud koer. See lugu näitab, millised imed võivad juhtuda kui koerte ja inimeste vahel on usalduslik ja eluterve suhe.

Poisi ema Piia Vaher kirjutab juhtunust: "Meie Krissu on päriselt ka elupäästja! Pühapäeval maal olles läksime koos Oskariga meie enda maakodu "tagaaeda" ehk siis metsa. See mets on meie krundi osa, käime seal iga päev. Kaasas olid ka 2 koera: meie enda Krissu ja ka minu tütre kuldne retriiver Luna (kes on ka hästi koolitatud koer).

Hulkusime seal vähe ja mina läksin maja juurde tagasi. Oskar jäi koertega veel metsa. Kõik oli ok, Oskari veri oli isegi sutsu kõrge, oli 10. Aga hulkumiseks metsas parasjagu. Oskari isa sealsamas metsa-kodu piiril tegeles puude saagimisega. Umbes 15-20 minuti pärast hakkas metsast kostma intensiivset koera haukumist, Luna oli paar korda käinud isa juures jooksuga ja jälle tagasi metsa jooksnud ja Krissu muudkui haukus.

Oskari isa siis lõpuks läks vaatama, et mis lahti, Oskar ei vastanud hüüdmisele ja asi läks kahtlaseks. Ja oligi jama majas: Oskar oli pikali puu all, väga halb olla, Krissu istus tema juures, muudkui teda lakkudes, togides ja haukudes. Püüdis teda ärkvel hoida. Teine koer sai aru, et on abi vaja ja tuligi seda otsima. Isa tassis lapse tuppa, andsime ruttu mett ja hakkas toibuma, veri oli 4 ja 3 noolt näitasid otse alla. Kommi võtsime küll kaasa metsa minnes, aga ma panin selle enda taskusse. Koerad said hüpersuper preemiat. Ja valvasid veel mingit aega mõlemad diivani ees. Siis, kui olukord oli kontrolli all, kippusid koerad uuesti õue.
Lõpp hea, kõik hea..."