Foto: Vida Press
Treenimine
2. juuni 2021, 20:27

Põnev spordiala: sissejuhatus kettagolfi algajaile

Disc golf mõeldi välja 70-ndatel Ameerikas. Peamine eestvedaja oli Ed Headrick (1924 – 2002). Mängul on paljuski sarnaseid elemente tavalise golfiga, kuid nad ei ole siiski üks ühele võrreldavad.

Mängus kasutatakse kolme tüüpi kettaid – lühimaakettad (e. putterid), keskmaakettad (e. midrange'd) ja kaugmaakettad (e. driverid).

Lühimaaketta e. putteriga sooritatakse tavaliselt viimane korvi vise. Putter on laia servaga ning haarduvamast materjalist (et paremini kettidesse pidama jääda) kui teised kettad. Putter on kõige täpsema ja kontrollitavama lennuga ketas, aga selle viske pikkus jääb alla keskmaa- ja kaugmaaketastele.

Keskmaakettaga sooritatakse kontrollitud lähenemised korvile. Ketta serv on veidi laiem kui kaugmaaketastel. Keskmaa kettaga saab teha suhteliselt täpseid ja pikki viskeid.

Kaugmaakettad e. driverid on kõige pikema lennuga. Need kettad tunneb ära teravast ketta servast. Driveriga sooritatakse kõige pikemad visked korvi suunas, kuid viske täpsus ei pruugi alati olla nii hea kui keskmaaga visates.

Kogenud mängijal on kotis mitmeid erinevat tüüpi kettaid – mitu putterit, mitu keskmaad ja tavaliselt rohkem kui 3 driverit. Seda põhjusel, et erinevatel ketastel on omakorda erinevad lennuomadused, mis aitavad parimat tulemust saavutada. Algajal peaks algul olema kaks ketast – putter ja keskmaa.

Mängitakse tavaliselt grupis. Oma seltskonnaga mängides ei ole grupi suurusel piiranguid, kuid soovituslikult võiks see olla kuni 6 inimest. Võistluste korral määrab grupi suuruse korraldaja - grupis peab olema vähemalt 3 mängijat ja enamasti on grupi suuruseks 4 inimest, harvem 5.

Kõikide radade mängimine discgolfi pargis algab spetsiaalselt alalt, mida nimetatakse tii-alaks. Tii-alad võivad olla valmistatud erinevatest materjalidest - betoonist, kummist, puidust või olla looduslikud. Loodusliku tii-ala puhul peab olema maastikule märgitud nähtav joon. Tii-alast ei tohi ketta lahtilaskmise hetkel üle astuda, kuid peale viset (ehk ketta lahtilaskmist käest) võib tii-alast üle astuda/minna.

Mängu esimene vise tehakse tii-alalt järjekorras, mis on märgitud skoorkaardile (kui mängitakse oma seltskonnaga, võib avavisete järjekorra lihtsalt omavahel kokku leppida). Kui kõik mängijad grupis on esimese viske teinud, minnakse edasi ketaste maandumiskohtade suunas. Järgmise viske teeb mängija, kelle ketas on korvist kõige kaugemal (ehk kelle vise oli kõige lühem). Teised mängijad ei tohi minna temast ettepoole nii, et jääksid viskesektorisse (NB! Ohutus!). Seejärel liigub viskejärjekord mängijale, kelle ketas on järgmisena korvist kõige kaugemal.

Peale avaviset tii-alalt on viskekoha märkimiseks kas maandunud ketas või maandunud ketta ette asetatud spetsiaalne väikesemõõtmeline markerketas. Kui märkimiseks kasutatakse maandunud ketast, siis see jääbki märgina maha (seda ei tohi liigutada ega asendada teise kettaga). Kui võistlusel on kasutuses OB-d (out of bounds), siis OB-sse läinud ketta korral tuleb mängu jätkamise koht märkida markeriga.

10 m reegel tähendab seda, et kui mängija asub korvist kaugemal kui 10 meetrit, võib ta peale viset viskekoha märgiks olnud kettast või markerist üle astuda. Kui mängija on lähemal kui 10 m korvile peab ta säilitama oma tasakaalu peale viset - st ei tohi astuda üle märgitud kohast. Kui mängija pole kindel, kas vahemaa on 10m, siis tuleb grupilt küsida, kas teiste mängijate arvates on vahemaa 10 m või mitte.

Iga mängija loeb oma viskekorrad ise! Rada loetakse läbituks siis, kui kõik mängijad on oma ketta discgolfi korvi visanud. Kui kõik rajad vastavas discgolfi pargis (tavaliselt kas 9 korvi või 18 korvi) on läbitud, loetakse üle mängijate skoorid, mis on mängu käigus märgitud skoorkaardile. Mängu/võistluse võitjaks on mängija, kes läbis rajad väikseima arvu visetega.

Võrdsete viskearvuga mängijate suhtes võib kohaldada süsteemi, mida inglise keeles kutsutakse "sudden death" ehk kiire lõppmäng - rajad võrdse visete arvuga lõpetanud mängijad asuvad uuesti rajale ning alustavad määratud tii-alalt. Kui esimesel rajal viskab mängija A näiteks 3 viset ja mängija B 4 viset, siis on mäng läbi ja võitjaks on mängija A. Kui esimese raja läbisid mõlemad mängijad näiteks 3 viskega, liigutakse edasi järgmisele tiialale. Mängitakse seni, kuni üks mängijatest suudab teist väiksema visete arvuga edestada.

Allikas: www.evolution.ee