Uudised

Gripp nõudis hooaja esimesed ohvrid, nende hulgas suri ka üheksakuune väikelaps (36)

Ohtuleht.ee, 19. veebruar 2020 20:01
Foto: Tiina Kõrtsini
Möödunud nädalal vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 4009 inimest, grippi ja gripitaolistesse nakkushaigustesse haigestumine kasvas 26 protsendi võrra. Gripp nõudis ka kolme inimese elu, nende hulgas suri ka üheksakuune väikelaps.

Terviseameti teatel olid enam kui pooled (50,8 protsenti) arstiabi vajanutest lapsed, vanemaealiste seas kasvas haigestunute arv 60 protsenti. 

Samal teemal

Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel on hooaja algusest hospitaliseerinud  279 patsienti, üle poole haiglaravi vajanutest on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat. Endiselt kasvab haiglaravi vajanute hulgas vanemaealiste ja  täiskasvanute patsientide osakaal, mille üheks põhjuseks võib pidada gripijärgsete tüsistuste tekkimist haigena tööl käimise tagajärjel.

Kolme haigla andmetel vajas gripi tõttu intensiivravi viis riskirühma kuulunud inimest vanuses 63, 66, 69 ja 83 eluaastat ning 9-kuune väikelaps. Viiest intensiivravi vajanust kolm suri, nende hulgas ka 9-kuune väikelaps.

Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi vajavate gripijuhtude) ülevaade põhineb Lääne-Tallinna keskhaigla, Tallinna lastehaigla ja Narva haigla andmetel.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnade kohaselt kasvas haigestumine kõigis vanusegruppides ning grippi haigestumine on jätkuvalt tõustrendil. Selleks, et grippi mitte levitada, soovitab Sadikova haigena kodus püsida ja end korralikult terveks ravida.

„Kodus tasub püsida ka kergete haigustunnuste puhul,  sest lisaks tüsistuste ohule võib püstijalu grippi põdev inimene viirust levitada ka riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks,“ ütles Sadikova.

Ennetamine ja käitumine haigestumise korral

Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta, gripi vastu võib vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida alates kuuendast elukuust. Gripi puhul kuuluvad riskirühma eelkõige väikelapsed, eakad, kroonilised haiged ja inimesed, kes oma töö tõttu puutuvad kokku mitmete võõraste inimestega.

Grippi ja gripilaadsetesse viirusnakkustesse haigestudes tuleb end enne kooli või tööle naasmist korralikult terveks ravida, sest lisaks tüsistuste ohule võib püstijalu grippi põdev inimene viirust levitada ka riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks.

Kindlasti ei tohi gripileviku kõrghooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste (nagu köha, kurguvalu või nohu) korral külastada haiglaravil olevaid lähedasi ega peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.

Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel  tuleks jääda koju ning teavitada perearsti haigestumisest, vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides tuleb suu katta tasakuräti või selle puudumisel varrukaga