Foto: Vida Press
Lapsed
20. veebruar 2020, 11:55

PIKA VILJATUSRAVI ÕNNELIK LÕPP: Tallinnas sündisid esimesed lapsed, kelle emadel kasutati uudset geenitesti

Jaanuaris sündis Tallinnas kolm last, kelle emadel kasutati esimest korda Eestis välja töötatud geenitesti, mis aitas neil lapseootele jääda. Õnnelikel perekondadel oli enne seda selja taga pikk ja tulemuseta viljatusravi.

Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) ja Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) viljatusravikliinikutes alustati personaalmeditsiini programmi 2019. aasta alguses. Patsientideks valiti paarid, kellel varem ei olnud õnnestunud korduvate katsete järel rasestuda ning kelle viljatuse põhjus oli jäänud arstidele ebaselgeks.

Aasta jooksul osales programmis 50 viljatusravi patsienti, kellest õnnestus rasestuda seitsmeteistkümnel. Tänaseks on personaalmeditsiini abil sündinud kokku kolm last.

Test leiab õige päeva

Embrüo pesastumise test ehk beREADY-test leiab naise geeniandmete põhjal kõige õigema päeva embrüo(te) siirdamiseks katseklaasist tagasi emakasse. Test analüüsib, kas arsti poolt siirdamiseks valitud päeval on emaka limaskest embrüo pesastumiseks küps või mitte. Testi on välja töötanud Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus (Tervise-TAK). Kuna teenust pole haigekassa hinnakirjas, peab patsient selle eest ise tasuma.

ITK viljatusravikeskuse juhataja dr Tiina Loogi hinnangul on personaalmeditsiini testi kasutamine oluline samm täpsema ja patsienti säästvama meditsiini poole.

„Oleme kasutanud viljatusravikeskuses emaka limaskesta retseptiivsuse testi  2016. aastast. Esimesed testid tellisime Hispaaniast IVI laborist, kuid alates aprillist 2019 kasutame Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse väljatöötatud teste, mis on sama tõhusad ning patsiendile hulga soodsama hinnaga,“ rääkis dr Loog. 

„Loomulikult ei anna test mingeid garantiisid raseduse tekkimiseks, kuid kindlasti on see abiks optimaalse päeva valikul, mil emaka limaskest on valmis embrüot vastu võtma. Eriti juhtudel, kui korduvad embrüo siirdamised on jäänud tulemuseta,“ selgitas viljatusravikeskuse juhataja.

„Soovitame testi neile, kel on olnud korduvad ebaõnnestunud siirdamised ja nii mõnelgi korral oleme seejärel muutnud siirdamise plaani. Kuna test on kergesti kättesaadav ja vastus saabub kiiresti, siis on seda teinud patsiendid, kellel ei olegi olnud mitmeid siirdamisi, aga kes soovivad juba varem olla kindlad, et siirdamise aeg on õige,“ selgitas LTKH viljatusravikeskuse juhataja dr Katrin Kask.

Viljatusravi tsükli hind on keskmiselt 2000 eurot

Viljatusravi toetamine on riiklik prioriteet ning kuni 40aastastele patsientidele tasuta. Ravimiameti andmetel tehti Eestis 2018. aastal 3011 viljatusravi tsüklit, millest Haigekassa hüvitas 2600.

411 tsüklit tehti tasulisena ehk üle 40aastastele patsientidele. Ühe viljatusravi tsükli keskmine hind haigekassale on 2000 eurot, mis teeb aasta ravieelarveks 5,2 miljonit eurot.

Tartu Ülikoolis 2013. aastal koostatud aruande põhjal on haigekassale kulud kõige madalamad, kui naine sünnitas lapse esimese viljatusravi tsükli järel – 3450 eurot. Teise tsükli järel oli kulu 5620 ning kaheksanda tsükli järel juba 18 570 eurot. Kuna viljatusravi on pikk ja aeganõudev, siis tsüklite lisandumisega kasvab ka naise vanus ja paratamatult väheneb ka loomulik viljakus. Kui alla 30aastaste naiste seas lõppes sünnitusega 34% tsüklitest, siis 36aastaste ja vanemate seas ainult 19% tsüklitest.

„Pesastumise test on kui kindlustus enne viljatusravi tsükleid, et väärtuslikud embrüod siiratakse emakassa just kõige sobivamal ajal – mitte liiga vara ega hilja,“ ütles Tervise-TAKi täppismeditsiini labori juhataja Kaarel Krjutškov.