Video: Tatjana Iljina
Eesti uudised
27. veebruar 2020, 16:22

ÕL VIDEO | Koroonaviirusesse nakatunu andis endast ise teada, tervisesüsteem tegeleb viiruse edasise leviku tõkestamisega (283)

Kolmapäeval diagnoositi Eestis esimene koroonaviiruse haigusjuhtum. Nakatanud inimene on 34aastane Iraani kodanikust Eesti alaline elanik, kes viibib Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinikus arstide hoole all. Terviseamet kinnitab, et Tallinna elanikele otsene oht puudub ning tervisesüsteem tegeleb koroonaviiruse edasise leviku tõkestamisega. 

Teada on, et iraanlane, kes käis koos tütrega Iraanis kahekuulisel töövisiidil, lendas Riiga Türgist. Riiast sõitis ta Eestisse bussiga. Tagasi Eestis olles sai ta pereliikmelt Iraanis teate, et tollel on viirus. Patsiendil pole mingeid muid sümptomeid peale kibeda kurgu. 

Arstide hinnangul on tegemist kliiniliselt kerge juhtumiga.Patsiendil on tugev köha, kuid palavikku ei ole. Iraaklasega koos on isolatsioonis tema kaheaastane tütar. 

Buss väljus kolmapäeval Riiast kell 14.00 ja saabus Tallinnasse kell 18.40. Bussifirma andmetel viibis bussis 24 reisijat, nende hulgas ka patsient ja tema tütar ning bussijuht.

Kõigi bussis viibinud reisijatega võetakse terviseameti poolt ühendust ning jagatakse edasised soovitused.

Kuna tegemist on rahvusvahelise juhtumiga, võttis terviseamet ühendust ka Läti kolleegidega. 

Kadai: viirus ei ole üllatanud, kuid globaalne tähelepanu on õigustatud

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai selgitas, et Hiinas, kus on haiguse epitsenter, on teatud numbrites näha haiguse langustrendi. 

„Haigusest nii palju, et kui jaanuaris oli palju küsimusi selle kohta, siis tänaseni mingid neist on vastuseta, aga oleme mingeid teaduslikke tõendeid selle kohta saanud. See ei ole võõras viirus. Tavaliselt liigub inimeste seas neli erinevat koroonaviirust. Tekkinud on uus tüvi ja sellest me rahvusvaheliselt räägime. Praegu leviv viirus on piisknakkus. Haigestunud inimese köhimisest ja aevastamisest levivate piiskadega levib viirus terve inimese hingamisteedesse ja seal olevatel rakkudel on selleks vastu võtvad retseptorid. Peiteaeg on kuni 14 päeva. Palume inimestel jälgida erinevaid soovitusi ja võimalusel mitte reisida Hiinasse, Itaaliasse, Iraani, Jaapanisse, Singapuri ja Lõuna-Koreasse,“ selgitas ta.

Kadai sõnul pole selle viiruse kohta midagi üllatavat selgunud. Samas on tema arvates õigustatud tähelepanu, mida viirus globaalselt saab. „Me jätkuvalt ei tea täpselt, kui suur on selle viiruse võimelkus levida,“ sõnas ta.

Eriolukorda Eestis ei ole, tegeletakse viiruse edasise leviku tõkestamisega

Terviseameti juhi Merike Jürilo sõnul ei ole terviseamet teinud omalt poolt teinud ettepanekut eriolukorra välja kuulutamiseks. „See annaks meile võimaluse küll liikumispiiranguid seada ja teha töölt sundvõõrandamist. Küll saame kaaluda teiste meetmete rakendamist, mille jaoks ei ole vaja eriolukorda välja kuulutada. Eriolukord väärib kaalumist siis, kui meil on väga tõsine oht rahva tervisele, kus meie tervishoiusüsteem ei saa enam selle viiruse ravimise või ohjamisega hakkama,“ sõnas terviseameti peadirektor.

Pärastlõunal saatis sotsiaalministeerium välja pressiteates, milles sõnati, et tegeletakse viiruse edasise leviku tõkestamisega. 

„Haigestunu on Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliinikus arstide hoole all ja terviseamet tegeleb kontaktsete väljaselgitamisega. Meie raviasutused ja kõik pädevad ametkonnad on saanud juhised ja neil on valmisolek vajadusel tegutseda,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik pressiteates. „Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 või vajadusel kutsuma kiirabi helistades hädaabinumbril 112.”

Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine – käte pesemine ja hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega kontaktist hoidumine. Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb tervist 14 päeva jooksul jälgida, võimalusel mitte minna tööle ega kooli ning selles vahemikus palaviku, köha või hingamisraskuse esinemisel võtta koheselt ühendust arstiga ning teavitada teda möödunud reisist.

Koroonaviirust tasub kahtlustada siis, kui on olemas nii äsjane reisikogemus haiguse levikupiirkonnast kui ka haigusele iseloomulikud sümptomid. Muul juhul võib olla tegemist Eestis laialdaselt leviva gripi või gripilaadse viirusega.

Terviseamet hoiab Eesti elanikke ja teisi riigiasutusi viiruse leviku ja meid mõjutavate arengutega kursis, täiendab oma kodulehekülge värskete andmetega. Terviseamet on edastanud käitumisjuhised kõigile Eesti raviasutustele ja pädevatele riigiasutustele.

„Esimese Covid-19 juhtumiga oli näha, et Eesti tervishoiutöötajad oskavad koroonaviiruse kahtluse puhul operatiivselt tegutseda. Inimene ja temaga kaasas olnud laps viidi kõiki ettevaatusabinõusid järgides koheselt Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinikusse jälgimisele, haigega kokku puutunud inimestega võttis Terviseamet ühendust,“ ütles terviseameti peadirektor Merike Jürilo. „Koroonaviiruse jõudmine Eestisse oli tõenäoline. Nüüd on oluline tõkestada viiruse kohalikku levikut. Selleks on kõige olulisem kiire infovahetus ning tõenduspõhise info ja käitumisjuhiste jagamine nii elanikkonnale, tervishoiutöötajatele kui kõikidele teistele seotud asjaosalistele.“