Hea nõu

KUIDAS ENNAST KAITSTA? Korduma kippuvad küsimused koroonaviiruse kohta (3)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 11. märts 2020, 11:35
Foto: Vida Press
Kas tööandja võib mõõta kehatemperatuuri? Kes otsustab, millal jääda 14 päevaks töölt või koolist koju? Avaldame korduma kippuvad küsimused, toetudes terviseameti infole. Uuendame teavet ja soovitusi jooksvalt.

Missugused on koroonaviiruse riskipiirkonnad?

Samal teemal

Tervisamet ei pea enam otstarbekaks jagada riike koroonaviiruse leviku mõttes riskipiirkondadeks, sest viirus on levinud igasse Euroopa Liidu liikmesriiki. Praeguseks on kõrge risk nakatumiseks igal pool rahvarohketes kohtades, seetõttu soovitame reisimist ja rahvarohketes kohtades viibimist vältida.

Tean, et minu lapse lasteaia-/kooli-/ kursuse-/ trenni-/huvikoolikaaslane on viibinud riskipiirkonnas ning ta käib (käis) koolis. Mida teha?

Oluline on meeles pidada, et seni kuni inimesel pole avaldunud haigusnähud, ei saa tal kahtlustada koroonaviirust. Kui riskipiirkonnast tulnud laps tundub haige ja te olete veendunud, et tal pole juba COVID-19 analüüsi tehtud, tuleb sellest kindlasti teavitada koolijuhti, kes võtab tarvitusele vajalikud meetmed kõigi laste turvalisuse tagamiseks.

Räägitakse, et minu lapse lasteaia-, kooli-, kursuse-, trenni- või huvikoolikaaslane on nakatunud koroonaviirusega. Mida teha?

Sellist infot tuleb käsitleda hoolikalt ja delikaatselt, et mitte traumeerida last ega lapsevanemaid. Kui te olete veendunud, et teie lapse lasteaia-/kooli-/kursuse-/trenni-/huvikoolikaaslane on laboratoorselt kinnitatud COVID-19 nakatunu ja te olete veendunud, et see laps ei viibi juba kodus või haiglas arstlikul jälgimisel, siis võite pöörduda kooli juhtkonna poole täiendava info saamiseks.

Mida teha, kui mina ise olen või minu laps on kokku puutunud koroonaviiruse kahtlusega isikuga?

14 päeva jooksul tasub jälgida enda tervist. Haigusnähtude ilmnedes (köha, palavik, hingamisraskused) tuleb võtta ühendust oma perearsti või perearsti nõuandeliini telefonil 1220. Kui teie või teie lapse tervislik seisund on väga halb, siis kutsuge kiirabi telefonil 112.

Foto: Pixabay

Ürituse korraldajad peaksid hoolikalt kaaluma ürituse korraldamise vajalikkust ning pöörama üritusega seotud teavituses kohast tähelepanu nakkusohu ennetamisega seotud infole, sealhulgas rõhutama terviseameti soovitusi.

Hetkeolukord pole selline, et oleks vaja ära jätta kõik õpilasüritused, küll aga ei tohiks üritustest osa võtta õpilased, kes on 14 päevaks jälgimisele jäetud ja kellel esinevad haigussümptomid.

Soovitame kahtluste korral konsulteerida kohaliku omavalitsuse ja terviseametiga. Palume hoida kinni üldisest tervisekaitsenõuetest.

Minu lapse haridusasutusel on kavas ekskursioon (õppereis) välisriiki. Kas see tuleks praegu ära jätta?

Terviseamet soovitab hoiduda riskipiirkondadesse reisimisest. Värskeimat infot riskipiirkondade kohta leiab terviseameti ja välisministeeriumi kodulehelt.

Palume kõikjal järgida tavapäraseid ettevaatusabinõusid nakkushaiguste ennetamiseks ning pidada silmas, et lennujaamad jt transpordisõlmed on rahvarohked kohad, kus on üldine nakkushaigustesse nakatumise risk kõrgem.

Pärast reisi riskipiirkonda tasub oma tervist jälgida 14 päeva jooksul ning sümptomite ilmnemisel võtta ühendust oma perearstiga või helistada numbril 1220. Haridusasutuse juhtkonnal tasub olla valmis töö ümberkorraldamiseks kaugtööna.

Elan Tallinna Kristiine Gümnaasiumi lähedal või Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilase läheduses. Kas pean samuti 14 päevaks koju jääma?

Tallinna Kristiine Gümnaasiumi ümbruses ohtu ei ole. Samuti ei kujuta endast ohtu karantiinis viibiv COVID-19 positiivne õpilane, kui temaga kokkupuudet ei ole. Nakkusohtlikud ei ole ka COVID-19 haigega kokku puutunud lapsed, seni kuni neil puuduvad haigussümptomid.

Foto: Erki Pärnaku

 Mida teha, kui elan haiguskahtlusega inimese või nakkusohu vältimiseks suletud haridusasutuse läheduses?

Käituge tavapäraselt ja järgige nakkushaiguste perioodi ettevaatusabinõusid. Värskeima info koroonaviiruse ohuhinnangu kohta leiate Terviseameti veebilehelt.

Saabusime just riskiriigist. Mida teha?

Tõenäosus, et riskipiirkonnast naasnu võib nakkuse kaasa tuua, on suur. Värskeima ülevaate riskipiirkondadest leiab Terviseameti kodulehelt.

Kui olete tulnud perega reisilt riskipiirkonnast, palume teil ja teistel pereliikmetel jääda 14 päevaks koju ning jälgida oma tervist. Palun ärge saatke riskipiirkonnas käinud lapsi kooli, lasteaeda või teise haridusasutusse ka siis, kui kellelgi haigussümptomeid pole.

Kui teil on palavik, köha ja hingamisraskused, otsige varakult abi. Teatage tervishoiutöötajale, et olete viibinud COVID-19 leviku riskipiirkonnas või te olite lähikontaktis kinnitatud COVID-19 juhuga, kellel olid hingamisteede haiguste sümptomid.

Teavitage lapse koju jäämisest ja selle põhjustest esimesel võimalusel ka haridusasutust. Õppetöö korraldamine kodus viibimise perioodil toimub kokkuleppel haridusasutusega.

Õppeasutustel palume suhtuda mõistvalt ning võimaldada õpilastel 14 päeva kodus õppida ja leppida vajadusel kokku järele vastamise viisides.

Saabusime just koroonaviiruse riskipiirkonnast. Minu lapse klassijuhataja/õpetaja/direktor ei ole nõus lapse kodus viibimisega 14 päeva jooksul. Mida teha?

Haridusasutuse kohustus on tagada kõikide õpilaste turvalisus, sealhulgas minimeerida risk nakkushaigustega kokku puutumiseks. Kahtluse korral tasub ühendust võtta perearstiga, kes jagab edasisi nõuandeid ning vajadusel väljastab haridusasutusest puudumise tõendi. Oluline on meeles pidada, et seni kuni inimesel pole avaldunud haigusnähud, ei saa tal kahtlustada koroonaviirust.

Saabusime just koroonaviiruse riskipiirkonnast ning meil ei ole sümptomeid. Minu lapse klassijuhataja/õpetaja/direktor keelduvad lapse vastuvõtmisest. Miks?

Haridusasutusel on õigus riske hinnata ning keelduda sümptomiteta, kuid riskipiirkonnas viibinud lapse lasteasutusse vastuvõtmisest. See on ka Terviseameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumi soovitus.

 Mida teha, kui olen viibinud viiruse levikupiirkonnas, aga mul ei ole haigussümptomeid?

Jälgi oma tervist 14 päeva jooksul. Palaviku, köha või hingamisraskuste tekkimise korral kontakteeru telefoni teel kohe arstiga.

Kui võimalik, püsi kodus (kasutades kodus töötamise võimalust), sama soovitus kehtib ka õpilastele.

Võimalusel väldi ühistransporti ja rahvarohkeid kohti.

Vajadusel kasuta toiduvarude täiendamiseks sõprade, perekonnaliikmete või toidukulleri abi.

Seni,kuni haigussümptomid ei ole avaldunud (inkubatsiooniperioodil), on nakkuse edasi kandumise risk madal. Samuti ei saa inkubatsiooniperioodil sind COVID-19 suhtes testida, sest labori tulemused on tõenäoliselt negatiivsed. Alles haigustunnuste ilmnemisel saab arst otsustada, lähtudes reisianamneesist ja sümptomaatikast, kas laboratoorne testimine on vajalik.

Kas koroonaviirus võib levida kortermaja ventilatsioonisüsteemi kaudu?

Koroonaviirus kortermaja ventilatsioonisüsteemi kaudu ei levi, vaid levib peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha.

Viiruse leviku eelduseks on lähedane kontakt haige inimese kehavedelikega (verega, roojaga, uriiniga, süljega, spermaga). Kui COVID-19-sse nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, satuvad õhku viirust sisaldavad piisakesed. Need viiruspiisakesed on üpris rasked ja seetõttu ei kandu õhus kuigi kaugele. Seni teadaolevalt võivad need kanduda maksimaalselt 2 meetri kaugusele. Nende raskuse tõttu ei ole ka tõenäoline, et viiruspiisakesed pindadelt õhuvoolu tõttu edasi kanduksid.

Plaanis on minna välisreisile, millega pean arvestama?

Seoses koroonaviiruse leviku ja sellest tingitud kiiresti muutuva olukorraga võidakse mitmetes riikides kehtestada lühikese etteteatamisega täiendavaid meetmeid (tervisekontroll riiki sisenemisel, liikumispiirangud, karantiin) haiguse leviku takistamiseks, sh piirkondades, kus praegu ei ole kehtivaid liikumispiiranguid ega reisihoiatusi. Oht sattuda karantiini või liikumiskeeldude mõjusse võib tekkida äkitselt.

Reisi planeerimisel soovitame kindlasti konsulteerida oma reisi- ning kindlustuspakkujaga, et olla teadlikud tingimustest haigus- ja karantiinipiirkondade laienemisel.

Soovitame järgida kohalike ametivõimude juhiseid ja oma välisreis registreerida SIIN. Konsulaarabi: +372 5301 9999

Miks rakendatakse COVID-19 korral rangemaid meetmeid, kui teadaolevalt on haigus sarnane gripile?

Tänase info kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased gripi sümptomitele. Kuna viiruse leviku ja selle poolt tekitatud sümptomite osas esineb endiselt ebaselgusi, siis ennetavalt rakendatakse rangemaid meetmeid.

Kas on põhjendatud, kui tööandja mõõdab iga päev töötaja kehatemperatuuri?

Hetke epidemioloogilist olukorda arvesse võttes ei ole töötajate kehatemperatuuri igapäevane kontrollimine vajalik.

Foto: Mari Luud

Kas 14päevane isolatsioon on vajalik ka siis, kui viibisin vaid riskipiirkonnas asuvas lennujaamas?

Kui viibiti vaid lennujaamas ning puudus kokkupuude COVID-19 juhuga, siis ei ole 14päevane isolatsioon vajalik.

Kas on koostatud ja saadetud juhised koolidele, õpilastele, õpetajatele?

Terviseamet on saatnud soovituste ettepanekud koolide jaoks haridus- ja teadusministeeriumile, kellel on pädevus koostada vastavad juhendid koolidele. Terviseameti soovituste kohaselt võiks riskipiirkonnast tulnud õpilased jääda 14 päevaks koduõppele. Koolides ja lasteaedades tuleks järgida tavapärasest veelgi rangemalt hügieenireeglite täitmist.

Missugune on meie tervishoiusüsteemi võimekus, kui COVID-19 peaks Eestis laialdasemalt levima hakkama?

COVID-19-ga tegelemiseks on kaks faasi. Hetkel on Eestis käsil n-ö esimene faas, mille eesmärk on nakatunute varajase tuvastamise kaudu haiguse kohapealse leviku täielik piiramine.

Kui peaksime jõudma olukorda, kus haiguse kohapealset levikut ei ole enam võimalik vältida, siis tänane haiguskahtlase patsiendi ja kontaktsete käsitlemine ei ole enam jätkusuutlik. Sellises olukorras rakendame n-ö faasi 2, mille strateegiad on sarnased gripi käsitlusele ehk hospitaliseeritakse vaid inimesed, kes vajavad seda kliinilistel näidustustel, teistel haigestunutel soovitatakse püsida kodus. Näitena võime tuua 2017/2018 gripihooaja, mille jooksul vajas haiglaravi 1000 inimest, neist suri 95.

Kas transpordiga seotud ettevõtted (lennujaam, sadamad, bussifirmad jm) on informeeritud, missuguseid meeteid tuleks rakendada, kui transpordivahendis viibib COVID-19 kahtlusega isik?

Kui peamine riskipiirkond oli vaid Hiina, oleme jaganud infot lennujaamale ja sadamatele. Maismaatransporti polnud seni teavitatud, kuid seda tehti 27. veebruaril. Nüüdseks on ka maismaatranspordiga tegelevatele ettevõtetele info edastatud ning neil on teadmised, missuguseid meetmeid rakendada, kui transpordivahendis viibib COVID-19 kahtlusega isik.

Kas (rahvusvaheliste) ürituste korraldamisele on seatud piiranguid?

Hetke epidemioloogilisest olukorrast lähtuvalt koostab ja annab terviseamet välja kriteeriumid, mida järgida suurürituste korraldamisel. Ürituste korraldajatel õigus rakendada soovi korral rangemaid meetmeid.

Missugused on soovitused tööandjatele seoses töötajatega, kes on viibinud riskipiirkonnas või kellel on olnud kokkupuude COVID-19 nakatunuga?

Võimalusel võimaldada töötajatel viibida kodus 14 päeva pärast kokkupuudet COVID-19 nakatunuga või pärast riskipiirkonnast naasmist. Arsti kaalutletud otsustel on võimalik välja kirjutada haigusleht. Sellisel juhul väljastatakse haigele haigusleht või hooldusleht ning selle alusel maksab haigekassa hüvitist tavapärases korras.

Apteegis maske ei ole, kust neid saada?

Terviseamet on teadlik, et maskide tarnega on probleemid. Euroopa tasemel otsitakse sellele lahendusi, kuid terviseamet ise jaemüügi tarneprobleemidega ei tegele.

Maskide kasutamine tavainimesel profülaktilise meetmena ei ole põhjendatud. Veelgi enam, maskide asjatu kandmise tagajärjel ei jätku maske inimestele, kellel on reaalne vajadus nende kandmiseks.

Foto: Martin Ahven

Kuidas saavad teenindussektoris töötavad inimesed kaitsta enda töötajaid ja kliente?

Järgida tavapäraseid respiratoorsete haiguste ennetamise meetmeid.

Aevastades või köhides suu ja nina katmine pabertaskurätiga, mis hiljem leiab tee prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas.

Käte puhastamine vee ja seebiga või alkoholi sisaldava desinfitseeriva lahusega (eriti oluline on see pärast köhimist või aevastamist). Tõhusaks meetmeks on ka poodidesse paigaldatud desinfitseerivad vahendid nii klientidele kui ka töötajatele kasutamiseks.

Silmade, nina ja suu puudutamise vältimine. Haigus võib levida ka siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.

Foto: Robin Roots

Kuidas käituda, kui inimene kahtlustab, et on nakatunud?

COVID-19 kahtlustatakse patsiendil, kellel on äge respiratoorne nakkus (esineb vähemalt üks järgmistest sümptomitest: köha, palavik, hingamisraskus) ja kes oli 14 päeva enne sümptomite ilmnemist lähikokkupuutes COVID-19 nakatunuga või viibis COVID-19 riskipiirkonnas.

Kui inimene kahtlustab, et on nakatunud COVID-19-sse, siis tuleb tal helistada oma perearstile. Perearst hindab patsiendi anamneesi ning vajadusel korraldab haige hospitaliseerimise kiirabiga.

Kui perearsti ei ole võimalik kätte saada, siis helistada perearsti nõuandetelefonile 1220.

Raskes seisus haigestunul tuleks kutsuda endale kiirabi. Sealjuures teavitada tervishoiutöötajat COVID-19 riskipiirkonnas viibimisest ja/või COVID-19 nakatunuga kokkupuutest.

Kindlasti ei tohi pöörduda otse EMO-sse ega lastehaiglasse.

Kas lasteasutusel on õigus keelduda sümptomiteta, kuid riskipiirkonnas viibinud lapse lasteasutusse vastuvõtmisest?

Jah, kui see on kooskõlas lasteasutuse sisekorraga.

Mida peaksid tegema riskipiirkonnas reisil viibinud õpetajad? Mida teha, kui lapsevanemad ei soovi, et riskipiirkonnas reisil viibinud õpetaja koolis viibiks?

Samamoodi nagu kõik riskipiirkonnast saabunud inimesed, võiks ka õpetajad võimalusel 14 päeva pärast riskipiirkonnast naasmist kodus olla. Vajadusel saab perearst otsustada, kas haigus-või hooldusleht on õigustatud. Siinjuures peaksid lapsevanemad arvestama, et praegu teadaoleva info kohaselt ei ole sümptomiteta inimene nakkusohtlik.

Kas üld- ja erihoolekande asutused ( hooldekodud, turvakodud jms asutused) peaksid patsientide külastamist piirama?

Üld- ja erihoolekande asutuste külastuspiirangute soovitused on sarnased nagu rakendatakse gripi ja teiste respiratoorsete haiguste leviku piiramiseks. Teavitada külastajaid, et haigena mitte asutusse tulla, kuna vanemad inimesed on eriti ohustatud gripi ja muude viirusnakkuste poolt. Eraldi külastajate kontroll ei ole vajalik.

Kas ja kus on võimalik teha tasulist laboratoorset testimist COVID-19 suhtes?

Tasulisi teste terviseamet ei tee. COVID-19 kahtluse korral helistada perearstile, kes võtab anamneesi ja kaalutletud vajadusel korraldab hospitaliseerimise. Haiglas haige isoleeritakse ning tehakse vajalikud laboratoorsed analüüsid.

Mida tähendab positiivne ja negatiivne koronaviiruse testi tulemus?

Kui sind on testitud Sars-CoV-2 suhtes ja test osutub positiivseks, siis on kindel, et sul on COVID-19 haigus. Kui test on negatiivse, aga saabusid riskipiirkonnast, siis tuleb oma tervist edasi jälgida 14 päeva jooksul või kuni haigussümptomid avalduvad.

Negatiivne tulemus ei pruugi tähendada, et sul ei ole Sars-CoV-2 nakkust, vaid tegu võib olla peiteperioodiga ja sel juhul ei näita test positiivset tulemust.

Mis on koroonaviirus?

Koroonaviirused on viiruste perekond, mis tekitavad infektsioone inimestel ja loomadel, sh mitmetel lindudel. Koroonaviiruseid peetakse zoonoosideks ehk need on võimelised levima loomade ja inimeste vahel. Loomadel esinevate koroonaviiruste evolutsioneerumise tulemusel tekkivad viiruse tüved, mis ongi võimelised kanduma loomadelt inimestele ning seejärel inimeste hulgas levima. Selle tulemusel saavad alguse koroonaviiruste puhangud, nagu juhtus näiteks MERS-CoV-i ja SARS-iga. Tänaseks on tuvastatud seitset tüüpi koroonaviirust, mis on võimelised inimestele levima ja sümptomeid tekitama.

Miks on uue viiruse haigusjuhud murettekitavad?

Hiinas avastatud uut koroonaviiruse tüve SARS-CoV-2 pole eelnevalt inimestel tuvastatud. Uute, seni tundmatute viiruste puhangud inimeste hulgas on alati rahvatervise seisukohalt oluliseks murekohaks. Eriti juhtudel, kui teadmised uute viiruste omadustest on väga piiratud. Näiteks kui ei teata, kuidas viirus inimeste hulgas levib, kui tõsise kuluga haigust see põhjustab ja kuidas tekkinud haigust ravida.

Kui tõsine on SARS-CoV-2 poolt põhjustatud haigus COVID-19?

Praegusel hetkel on ECDC-le teadaolev informatsioon väga piiratud, kuid on leitud, et Hiinas tuvastatud uus koroonaviiruse tüvi on geneetiliselt ning mõningate muude tunnuste poolest sarnane 2003. aastal levinud SARS-i viirusega.

Uue koroonaviiruse poolt põhjustatud haigus kulgeb valdavalt kergelt, gripilaadsete sümptomitega, ja harva raskemalt. Haiguse kulgu võivad raskendad eelnevad kroonilised haigused, nagu näiteks kõrgvererõhutõbi ja teised südameveresoonkonna haigused, diabeet, maksahaigused ja teised respiratoorsed haigused.

Millest sai puhang alguse?

Kõige tõenäolisemalt on uus koroonaviirus SARS-CoV-2 loomset päritolu, kuid uuringud tekitaja algallika ja ülekande viiside kinnitamiseks veel käivad.

Miks on oluline märgata tervishoiutöötajate nakatumist?

Tervishoiutöötajad on pidevas kontaktis haigetega, mis suurendab nende riski ka ise haigestuda. Seetõttu on tervishoiutöötajate hulgas nakatumine üks esimesi märke, et viirusele on iseloomulik inimeselt inimesele levik.

Kas maski kandmine on tõhus kaitse koroonaviirusesse nakatumise vastu?

Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine.

Riskipiirkondades võib abi olla maski kandmisest, see piirab eelkõige nakkuse edasilevikut nakatunud inimestelt.

Hingamisteede kaitse on vajalik eelkõige neile, kes viibivad riskipiirkonnas või puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed.

Sümptomaatilise haigega lähikokkupuutel (nt 1 meetri kaugusel ja kestvusega vähemalt 15 min) on soovitatav kasutada vastava kaitseefektiivsusega (FFP2/FFP3) respiraatoreid.

Respiraatori puudumisel võib kasutada (kirurgilist) kaitsemaski, kuid tuleb arvestada, et kui mask on muutunud niiskeks, siis kaitseefektiivsus langeb ja see tuleb välja vahetada. FFP2/FFP3 respiraatorid on müügil tööohutuskeskustes jm isikukaitsevahendite müügikohtades.

Foto: Erki Parnaku

Milliseid nõuandeid tuleb järgida riskipiirkonda reisimisel?

Võimalusel tuleks vältida riskipiirkonda reisimist.

Riskipiirkonda reisijatel on soovitatav järgida tavapäraseid hügieeninõudeid nagu kätepesureeglid ning hoiduda otsesest kontaktist inimestega, kellel esinevad gripilaadsed haigusnähud.

Kindlasti tasub hoiduda eluslinde ja loomi müüvate turgude külastamisest ning kontaktist loomade ja lindudega ning nende eritistega.

Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb jälgida tervist 14 päeva jooksul ning kui selles vahemikus esineb palavikku, köha või hingamisraskusi, siis tuleb kohe võtta ühendust arstiga ning teavitada oma reisist riskipiirkonda.

Oluline on meeles pidada, et praegusel aastaajal on suurenenud hingamisteedega seotud infektsioonide arv. Kui te ei ole külastanud viimase kahe nädala jooksul haiguse riskipiirkonda, siis on nakatumise võimalus uut tüüpi koroonaviirusesse väga madal.

Millised on koroonaviiruse sümptomid?

Sümptomid on gripilaadsed: palavik 38 °C, köha, hingamisraskused. Erilist tähelepanu tuleb neile sümptomitele pöörata siis, kui eelnevalt (14 päeva jooksul) on haigestunu reisinud riskipiirkonnas või olnud vahetus kokkupuutes eelnevalt kinnitatud haigusjuhuga.

Foto: Tiina Kõrtsini

Millised on juhised enda tervisliku seisundi jälgimisel?

Pärast riskipiirkonnast saabumist jälgige oma tervist 14 päeva jooksul ning palaviku 38°C, köha või hingamisraskuste tekkimisel helistage arstile ja teavitage teda oma reisist haiguse riskipiirkonda.

Kas Hiinast võib postipakke tellida?

Uut tüüpi koroonaviirus COVID-19 ei levi Hiinast saabuvate kaupadega, seega võib internetist tellitud postipakke viirusesse nakatumist kartmata vastu võtta ja avada.

Miks on soovitused muutunud?

Nakkusega seotud olukord muutub pidevalt ning sellest tulenevalt muutuvad ka soovitused. Terviseamt tugineb soovituste andmisel WHO ja ECDC poolt esitatud infole – riskihinnangud, juhtude arv ja nakkuse levik inimeselt inimesele jne. Tegemist on tavapäraste ettevaatusabinõudega, mida kasutatakse haiguse potentsiaalse leviku piiramiseks.