Terviseameti esindaja: piiripunkti termokaamerad ei ole tõhusad, teavitus on olulisem

Kadai sõnul tuleb mõista seda, mis juhtub kui inimene on nakatunud. „Inimene nakatub siis, kui tema organismi siseneb piisavalt viirust, ühest viirusepartiklist ei piisa. Selleks, et see inimene muutuks nakkusohtlikuks, peab viirus inimese organismis paljunema. Kui inimesel on kehas palju viirust, siis tekivad tal sümptomid, palavik, köha ja nohu. Siis on inimene kõige nakkusohtlikum, sest needsamad sümptomid soodustavad aerosoolipiiskade levikut õhku, mille teised sisse hingavad ja nakkuse saavad,“ seletas ta.

Samas märkis ta, et koroonaviiruse puhul on vahetult enne sümptomite avaldumist viirus inimese hingamisteedes tuvastatav. „Teadusringkonnad ei ole siin ühesel arusaamisel, mida see tähendab nakkumise mõttes ja mida see praktikas tähendab. Selleks et viirust levitada, peab inimene ise seda soodustama köhimise ja muude sümptomitega,“ sõnas Kadai.

Tervishoiutöötajad on ohustatud

„Oma töö eripärade tõttu on tervishoiutöötajad eriti ohustatud. Nemad ju tegelikult käsitlevad nakkushaigeid inimesi ja kui kui tervishoiutöötajad jäävad ise haigeks, siis langetab see oluliselt meie raviosutamise suutlikkust,“ sõnas Kadai ja lisas, et tervishoiutöötajate kaitsmine on viirusepuhangus äärmiselt kriitiline. 

Termokaamerad ei aita?

Kadai paneb piiripunktidesse asetatud termokaamerate tõhususe küsimärgi alla. „Oleme varem ekspertidega koos välja öelnud, et see ei ole kõige tõhusam meede. Peame aru saama et palavik ei ole alati avaldunud, see on vaid 88 protsendil nii. Alguses on ka peiteperiood, kus inimene tuleb rõõmsalt üle piiri nii, et ei ole ükski sümptom väljendunud,“ sõnas ta. Kadai lisas, et terviseamet paneb piiripunktides põhirõhu hoopis  teavitustööle.

Milleks siis üldse neid kalleid termokaameraid osta? „Ost ei olnud terviseameti otsus. Meie eesmärk on kiiresti nakkushaiged tuvastada, leida inimesed, kes on temaga kokku puutunud ja neid nõustada,“ ütles Kadai.