Hea nõu

DR VASSILJEVI NÕUANNE | Kas soolakambril on vastunäidustusi? 

Viktor Vassiljev, 10. märts 2020, 05:00
"Soolakamber ei mõjuta inimese organismi sedavõrd, et suudaks tekitada kahjustusi," ütleb dr Viktor Vassiljev.Foto: Robin Roots
Kakskümmend aastat tagasi tervishoiureformi käigus lükati sanatooriumid tervishoiuasutuste hulgast välja. Muutusid majutus-toitlustuasutusteks. Üldse oli reformi tegelik põhjus see, et ei riik ega omavalitsused ei suutnud neile kuuluvaid tervishoiuasutusi ülal pidada.

Reformiga muutusid tervishoiuasutused eraõiguslikeks tervishoiuettevõteteks. Ega täna jõua neidki keegi vajalikus mahus töös hoida, aga otseselt riiki selles süüdistada pole enam võimalik. Vähemalt juriidiliselt. Poliitiline vastutus on teine asi, see ei pane kedagi istuma ega astuma.

Samal teemal

Taastusravi kui eriala jäi siiski mingil määral alles ja mingil määral on seda ka täna võimaik haigekassa kulul saada, eriarsti korraldusel ja teatud haigustega. Sanatooriumidel pole sellega suurt pistmist. Kuigi enamik endisaegsetest on alles, hoiavad elu sees valdavalt soome supelsakste ja saksa lustireisijate najal. Et ei oleks rikaste välismaalaste teenindusasutusel nõuka-aegset hõngu juures, on enamasti neil nimeks SPA. Mis tähendab lühendit ladinakeelsest Salus Per Aquam –„tervis vee läbi. Millega olemegi jõudnud tagasi tervisevete ja supelsakste aegadesse. Sest ainult sakstel on raha tervise eest hoolt kanda, ja kogu bla-bla-blaa meie solidaarsusest ja võrdõiguslikkusest pole muud kui sooja õhu liigutamine. Mis on kah omamoodi füsioteraapia, pehmetele ajudele.

Kuigi tõele au andes, kolm päeva spaa-protseduure suudab isegi Eesti pensionär endale lubada, kui pool aastat kõhu kõrvalt kokku hoiab. Seda muidugi noored inimesed ei usu, et nõuka-ajal anti paarinädalasi sanatooriumituusikuid ametiühingu kulul, kas täiesti tasuta või pidi mingi väikse osa ise maksma. Tollal kehtis küll põhimõte, et alla kümne päeva sanatoorseid protseduure ei tehta, on mõttetu ressursi raiskamine. Tänapäeval asjasse puutuvad töötajad seda öelda ei julge, sest äri on äri ja iga klient tähtis, olgu või poolepäevane. Küll aga julgeb hea lugeja küsida:
„Kas soolakambril on vastunäidustusi?“
No pole ilmselt ühtegi näidustust, millel puuduksid vastunäidustused. Soolakamber siiski ei mõjuta inimese organismi sedavõrd, et suudaks tekitada kahjustusi. See on tuba, mille seinad kaetud naatriumkloriidi ehk tavalise keedusoola paksu kihiga, ja kuhu vastav soolageneraator puhub keedusoolaga rikastatud õhku. Tavaliselt on seal ka palmide ja merega pilt, lamamistoolid ja vaikne rahustav muusika. Või linnulaul. Samahästi võiks mu meelest olla vaikne riigikogu puldist peetav kõne, igav ja uimastav.

Olen soolakambris paaril korral sees istunud, ja kui see mulle ka midagi head tegi, siis kahjuks magasin selle maha. Ega ta mingit rasket tõbe ravi, aga on kasulik hingamisteede haiguste, nahahaiguste ja kergemate närvihäirete korral. Igatahes pärast massaaži või sauna paras koht, kus pooleks tunniks silm looja lasta.

Aga et vastunäidustused peavad olema, kas või soliidsuse mõttes, siis ametlikult on kirja pandud ägedad palavikuhaigused ning raske hingamis- ja südamepuudulikkus. Ausalt öeldes võiksid samad vastunäidustused olla ka trammisõidul. No ja muidugi pahaloomulised kasvajad – vaevalt et soolane õhk kuidagi vähki mõjutaks, aga on olemas vana reegel: igasugune füsioteraapia on onkoloogiliste haigustega põhimõtteliselt keelatud.

Raviarst muidugi võib erandkorras loa anda, sõltub diagnoosist ja protseduuri meetodist. Näiteks soojendamine paneb kõik kasvama, nii kanepi kui kooriklooma. Soolane õhk vähki kindlasti ei tekita, aga samas on selge, et igasugune kasvaja aja jooksul kasvab, ja kui selle aja sees on toimetatud mingeid protseduure, siis katsu sa pärast tõestada, et protseduur polnud süüdi. Targem on igaks juhuks loobuda. Seda enam, et saun ega dušš vähki ei ravi, sellest saavad aru isegi soodausulised.