Puhastusvahendite defitsiit USAs: geelid ja spreid ei ole siiski korralikust kätepesust üle

Yahoo! Newsi küsimustele tuleb standardne vastus, mis ilmselt läheb täpselt samas sõnastuses välja kõikidele meediast tulnud päringutele. Kuigi Purell kinnitab oma vastuses, et tõstis tootmise mahtu, ei selgu sealt, kuivõrd suurel määral. Vaid nii palju nõustub ettevõte avaldama, et töötajad teevad ületunde ja firma lisas tehastes uusi vahetusi.

Olukord rahva kindlustunnet ei tõsta. Sellest annavad tunnistust tühjad riiulid ja meeletud hinnad netipoodides nii Purelli kui teiste tootjate kaubale. Reutersi ajakirjanikud leidsid netiavarustest väikese kasti Purelli pudelikesi, mille tavahind on kusagil 10 dollari (8,70 euro) kandis, nüüd aga 400 taala (349 eurot). Veebipood Amazon lubab röövellike hindadega müüjad pihtide vahele võtta. Kas ostjate paanika (ja hindade juurdekeevitus) on õigustatud? Kui mõjusad on desinfitseerijad koroonaviiruse vastu?

Enamik kätedesinfitseerijaid kuulutab oma pakendil, et „tapab 99% bakteritest“ või lausa „99,99%“. Kõlab muljetavaldavalt, kuid jutt käib siiski uuest koroonaviirusest. Kas desinfitseerimisvahend selle hävitab? Ameerika toidu- ja ravimiamet (FDA) tegi, muide, hiljuti just Purellile hoiatuse, et nood jagavad eksitavat infot, justkui aitaks nende toode ebola, gripi ja noroviiruse vastu. Sellise toime kohta puuduvad teaduslikud, kindlad tõendid, osutas FDA.

Suur osa antibakteriaalseid puhastusvahendeid sisaldab vähemalt 70 protsenti alkoholi. Üldiselt nõustuvad eksperdid, et piisab juba 60protsendisest alkoholisisaldusest, et lahus oleks efektiivne, kui sellega näiteks lennuki söögilauakesest või ukselingist üle käia. Erinevalt FDA-st vahendab näiteks Ameerika Keskkonnakaitseagentuur (EPA), et kõvadel, mittepoorsetel pindadel võib desinfitseerimisvahend Covid-19 vastu mõjuda küll, kui seda õigesti kasutada ning vähemalt minut aega pärast pinna puhastamist seda mitte puudutada. Kuid siin tasub ka tähele panna, et jutt pole kätedesinfitseerijatest, vaid igasugu puhastusspreidest ja muudest pindade, mitte inimese naha puhastamiseks mõeldud vahenditest. EPA ja FDA haldavad erinevaid tooteid ning neil on ka erinevad nõudmised ja standardid.

Nii et ikkagi segane. Ka bioloogiaprofessor Tanya Crum kommenteerib, et viiruste leviku tõkestamisel võib kätedesinfitseerijate puhul rääkida erinevatest tulemustest. Ent samas: Covid-19 viirust ümbritseva kapsiidiproteiini tõttu võib viirus alkoholi sisaldava kätedesinfitseerijaga kokku puutudes kergesti hävineda küll.

Kuid ega kätepuhastusvahendite tootjatel maksa selle peale veel õnnest käsi kokku hõõruda. Professor Crum rõhutab, et miski pole nii mõjus kui klassikaline kätepesu sooja vee ja seebiga. Tema desinfitseerijat esmase puhastusvahendina kindlasti ei eelistaks, soovitades seda ennekõike juhul, kui inimesel mingil põhjusel ligipääs veele ja seebile puudub.