Paljudele tundub, et ravimeid võtavad vaid haiged inimesed, ja kes ravimeid ei võta, need on ju terved!Foto: Vida Press
Keha
11. mai 2020, 06:00

Kõrget vererõhku kutsutakse ka vaikseks tapjaks. Kardioloog: enesepettus ei päästa haigusest

"Vererõhuhaigus ehk kõrgvererõhutõbi on salakaval, kohati armastatakse seda haigust nimetada vaikseks tapjaks," ütleb Confido kardioloog Hasso Uuetoa. Arst teeb selgeks, miks on vaja rohtu võtta ka siis, kui rõhk on küll kõrge, aga enesetunne on hea. Ja kas ravimeid peaks võtma hommikul või hoopis õhtul?

"Vererõhuhaigus ehk kõrgvererõhutõbi on salakaval, kohati armastatakse seda haigust nimetada vaikseks tapjaks," ütleb Confido kardioloog Hasso Uuetoa. Arst teeb selgeks, miks on vaja rohtu võtta ka siis, kui rõhk on küll kõrge, aga enesetunne on hea. Ja kas ravimeid peaks võtma hommikul või hoopis õhtul?

Väga paljudele inimestele ei tekita kõrge vererõhk olulisi vaevusi, aga ravimata jäämisel põhjustab see rohkelt tüsistusi, nagu südamelihase infarkti, südamepuudulikkust, ajuinsulti, neerupuudulikkust, erektsioonihäireid ja palju muud.

Kui inimesel ei ole vaevusi, on teda raske motiveerida tarvitama kogu järgneva elu ravimeid, mis muudavad küll numbreid mingil vererõhu mõõtmise aparaadil, aga sageli ei muuda inimese enesetunnet. Kohati on lausa vastupidi – inimene, kes on aastaid elanud väga kõrge vererõhuga, võib selle normaliseerimisel tunda ennast uimasena, nõrgana, kurta pearinglust – eriti järsul püsti tõusmisel.

Inimest, kellel kõrgest vererõhust hakkab pea valutama, kõrvus kohisema, süda kloppima või rinnus pigistama, on oluliselt lihtsam motiveerida ennast korralikult ravima.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99