Keha

Kõrget vererõhku kutsutakse ka vaikseks tapjaks. KARDIOLOOG: enesepettus ei päästa haigusest 

Hasso Uuetoa, kardioloog, 12. märts 2020, 05:00
Paljudele tundub, et ravimeid võtavad vaid haiged inimesed, ja kes ravimeid ei võta, need on ju terved!Foto: Vida Press

"Vererõhuhaigus ehk kõrgvererõhutõbi on salakaval, kohati armastatakse seda haigust nimetada vaikseks tapjaks," ütleb Confido kardioloog Hasso Uuetoa. Arst teeb selgeks, miks on vaja rohtu võtta ka siis, kui rõhk on küll kõrge, aga enesetunne on hea. Ja kas ravimeid peaks võtma hommikul või hoopis õhtul?

Väga paljudele inimestele ei tekita kõrge vererõhk olulisi vaevusi, aga ravimata jäämisel põhjustab see rohkelt tüsistusi, nagu südamelihase infarkti, südamepuudulikkust, ajuinsulti, neerupuudulikkust, erektsioonihäireid ja palju muud.

Kui inimesel ei ole vaevusi, on teda raske motiveerida tarvitama kogu järgneva elu ravimeid, mis muudavad küll numbreid mingil vererõhu mõõtmise aparaadil, aga sageli ei muuda inimese enesetunnet. Kohati on lausa vastupidi – inimene, kes on aastaid elanud väga kõrge vererõhuga, võib selle normaliseerimisel tunda ennast uimasena, nõrgana, kurta pearinglust – eriti järsul püsti tõusmisel.

Inimest, kellel kõrgest vererõhust hakkab pea valutama, kõrvus kohisema, süda kloppima või rinnus pigistama, on oluliselt lihtsam motiveerida ennast korralikult ravima.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

13. veebruar 2020, 11:56
KARDIOLOOG MARGUS VIIGIMAA: kas vererõhu mõõtmisele tasub nii palju tähelepanu pöörata?
30. jaanuar 2020, 06:00
HOIA KEHA VITAMIINIVARUD KORRAS! Mis juhtub, kui sa ei saa piisavalt C- ja D-vitamiini?
12. jaanuar 2020, 09:00
ÄRA VÕTA LIBARAVIMEID! Südamearst: igale inimesele õige vererõhuravimi leidmine on tõeline arstikunst
10. detsember 2019, 07:00
TERVISELE OHTLIKUD MÜÜDID: südamearst lükkab ümber neli väga levinud eksiarvamust