Uudised

MIS TUNNE ON? Katsetasin, kuidas käib koroonaviiruse proovi andmine 

Martin Šmutov, 13. märts 2020, 13:23
Koroonaviiruse proovi võtja kannab kaitseriietust, maski ja kindaid.Foto: Evelin Kivimaa
Enne kui jõuame sportlaste lemmikküsimuseni ehk mis tunne oli, tuleb avada tausta. Olin eelmisel nädalal kahel üritusel, kus viibis inimene, kellel hiljem tuvastati nakatumine koroonaviirusega: päevasel pressifotonäituse avamisel Ülemistel ja õhtusel pressipeol.

Olen koduses isolatsioonis vähemalt 20. märtsini ehk tööle võiksin tagasi minna kõige varem 23. märtsil. Enesetunne on seni hea, täna täitub täpselt nädal mõlemast üritusest.

Kuigi enesetunne hea, otsustan kasutada 13. märtsist avanenud võimalust anda erakliinikus tasuline proov, mille hinnaks on 81 eurot.

Proovi andmise süsteem on erakordselt lihtne:

Samal teemal

1) Helistan ettenähtud numbril, et aega broneerida
2) Küsitakse isikukoodi ja terviseandmeid à la, kus võis olla kontakt
3) Registreerun kindlaks kuupäevaks ja kellaajaks
4) Lähen Lasnamäele Punasele tänavale
5) Ei sisene peauksest, vaid natuke kõrvalt, kus on ka hiiglaslik plagu tekstiga, et tehakse koroonateste

Edasi aga läheb huvitavamaks, sest testija on kohe ukse juures eraldi kabinetis, mis on suletud ja kuhu on raske sissegi näha. Testija meenutab natuke lumememme, sest ta on üleni valges ja näha pole silmigi, sest neid katavad nublulikud kaitseprillid.

"Istuge," ütleb ta rahulikult, võttes välja joogikõrre-pikkuse pulga, mis meenutab neid, millega üldjuhul kõrvu puhastatakse, kuid on peenem.

Teen suu lahti, kuid ei, see pole õige tegu.

"See läheb ninna," jätkab ta sama rahulikult.

No kui ninna, siis ninna, kuigi pulga pikkus – saan hiljem kodust teada, et see on täiesti tavaline ja gripi puhul kasutatakse sarnast meetodit – tekitab natuke skepsist, et kas järgnev saab üldse kasvõi keskpäraselt meeldiv olla.

Polnudki.

Mäletan, et kunagi on vist üks arst TED-konverentsil rääkinud, et meeste eesnäärme kontrolli puhul (see prostata kontroll sõrmega versioon ehk sõrm sisestatakse tagumikku) on mõistlik lõppu natuke venitada, sest kõige rõvedam on algus ja keskpaik, kuid patsiendile jääb meelde lõpp ja kui see on talutav, arvab patsient, et kogu protsess oli tegelikult päris mõnus – või vähemalt ei kurda.

"See on päris meeldiv, kuigi, mitte, et ma oleks seda kunagi varem proovinud," on toda eelmainitud protseduuri kirjeldanud näiteks kunagine "Ringvaate" vastutav toimetaja Kajar Kase, kes lasi seda endaga teha kaamera ees.

Kuigi koroonaproovi puhul torgati pulk ninna, võib protsessi kirjeldada enam-vähem sarnaselt. Kui keegi tõesti otsib täpset tunnet, siis nina on nokkinud tõenäoliselt igaüks. Mõnikord on ehk näpu otsa sattunud eriti jurakas tatilörakas, mille väljumine on tõsine protsess, kusjuures pika sabaga. Just selle pika saba hõõruvat tunnet võibki kurgus tunda. Kaks korda, sest proov võetakse sama pulgaga mõlemast ninasõõrmest.

"Ongi kõik," nendib meedik.

Iseenesest mitte meeldiv, kuid selle kartuses ei tohiks ühegi proovi andmine küll ära jääda.

Kokku võtab proovi andmine kabinetti sisenemisest umbes minuti.