Uudised

Kuidas koroonaviirus nakatunu kehas liigub ning mida ta seal korraldab? (1)

Toimetas Aare Kartau, 13. märts 2020, 14:24
USA tervishoiu instituudi (NIH) jagatud mikroskoobifoto raku pinnalt tekkivatest SARS-CoV-2 viiruseosakestest (fotol sinised objektid).Foto: EPA/Scanpix
Koroonaviirusesse nakatumine on aktuaalne kogu maailmas ning riikide valitsused kehtestavad leviku piiramiseks erakorralisi meetmeid. Siiski on endiselt palju segadust selles osas, mida viirus täpsemalt inimestele teeb.

Koroonaviiruse põhjustatud haiguse COVID-19 sümptomid, milleks on palavik, köha ning hingamisvaevused, võivad märkida ka mitmeid teisi haigusi, alustades gripist ja lõpetades külmetusega. Järgnevalt toob Õhtuleht lugejani New York Timesis avaldatud meditsiiniekspertide ja teadlaste hinnangud koroonaviiruse tegevusele organismis ning mõjule, mida see täpsemalt haigestunutele avaldab.

Kuidas koroonaviirus nakatumist põhjustab? 

Samal teemal

Viirus levib enamasti tänu aevastamisel õhku eralduvate piisakestele, mis tungivad lähedalasuvate inimeste organismi suu, nina või silmade kaudu. Nendes piiskades olevad viiruseosakesed rändavad kiirelt inimese ninakanali ja kurgu tagumises osas asuvale limaskestale. Seal kinnituvad nad rakkudes kindla retseptori külge ning alustavad tegevust.

Koroonaviiruse osakesed haakuvad rakumembraani ja valkude külge, mis võimaldab viiruse DNA-l inimese rakku siseneda.

Geneetiline materjal asub raku ainevahetust kaaperdama ning ei võimalda selle normaalset talitust. Nashville'i viroloog William Schaffneri sõnul teevad viiruseosakesed rakkudele ülesandeks aidata neil paljuneda ning viirust luua.

Kuidas tekitab protsess hingamisprobleeme?

Kui viiruse koopiad paljunevad, purskuvad nad algsest rakust välja ning nakatavad naaberrakke. Sümptomid algavad tihti kurgu tagumises osas – nendeks on kurguvalu ja kuiv köha. Seejärel ronib viirus järk-järgult mööda kopsutorusid ehk bronhe edasi. Kui viirus jõuab lõpuks kopsudeni, muutub hingamiselundite limaskest põletikuliseks. Selline olukord võib kahjustada alveoole, mis peavad tunduvalt rohkem vaeva nägema, et varustada kogu meie kehas ringlevat verd hapnikuga ning eemaldada verest süsinikdioksiidi. 

Tekkinud turse ja hapniku halvenenud vool võivad täita kopsud vedeliku, mäda ja surnud rakkudega. Samuti võib tekkida kopsupõletik. Mõni inimene tunneb niivõrd tõsiseid hingamisraskusi, et on vaja kasutada kopsuventilaatorit. Halvemal juhul täituvad kopsud suure koguse veega, mistõttu ei suuda need enam hingamist toetada ja patsient sureb.

Kus viirus levib?

Chicago meditsiiniülikooli patoloogiaprofessor Shu-Yuan Xiao on uurinud aruandeid Hiina koroonapatsientide kohta. Selle põhjal teatas ta, et viirus hakkab levima mõlema kopsu äärealadel ning ülemiste hingamisteede, hingetoru ja teiste kesksete hingamisteedeni jõudmiseks võib kuluda veidi aega. Xiao sõnul aitab selline muster mõista asjaolu, miks viirusepuhangu epitsentris Wuhanis ei tuvastatud paljusid varajasi juhtumeid. Esialgne testimiskava paljudes sealsetes haiglates ei tuvastanud nakkust kopsude äärealadel, mistõttu saadeti paljud inimesed ravi saamata koju.

Kopsud pole aga sugugi ainsaks kohaks, kus koroonaviirus levib. Arstide sõnul võib nakkus liikuda limaskestade kaudu ninast lausa pärasooleni. Isegi kui kopsudes viirust ei avastata, võib see olla nakatunud seedetrakti rakke – tagajärjel tekivad sellised sümptomid nagu kõhulahtisus või seedehäired. Schaffneri sõnul võib viirus sattuda ka vereringesse. Esimest USA koroonapatsienti ravinud George Diaz tõdeb, et luuüdi ja maksaorganid võivad samuti põletikuliseks jääda. Väikestes veresoontes esines põletik ka SARSi viirusepuhangu ajal 2003. aastal.

„Viirus kinnitub sellistele elunditele nagu süda, neerud ja maks. See võib neile otsest kahju tekitada,“ kinnitas Schaffner. Kuna keha immuunsüsteem lülitub infektsiooni vastu võitlemiseks kõrgemale käigule, võib tekkinud põletik põhjustada organite talitlushäireid. Selle tagajärjel võivad mõned patsiendid saada kahjustusi, mida ei põhjusta ainult viirus, vaid ka nende endi immuunsüsteem, mis viiruse vastu võitleb. 

Eksperdid pole veel üksmeelele jõudnud, kas koroonaviirus võib kahjustada ka aju. Mõned SARSi uurinud teadlased leidsid üksikuid tõendeid, et too viirus võib patsiendi ajju imbuda. Kuna SARS ja COVID-19 on võrdlemisi sarnased haigused, ei tohiks välistada võimalust, et uus koroonaviirus mõjutab ka närvirakke.

Miks osad inimesed haigestuvad ja teised mitte? Mida teadlased veel ei tea?

Ligi 80% uue koroonaviirusega Sars-CoV-2 nakatutest on suhteliselt kerged sümptomid. Kuid umbes 20% haigestub tõsisemalt ning vähemalt Hiinas on seni surmaga lõppenud 2% kõikidest haigusjuhtumitest. Ekspertide sõnul tingib haiguse mõju keerukuse see, kui tugev või nõrk on inimese immuunsüsteem. Näiteks vanematel inimestel või neil, kellel on terviseprobleeme (nt diabeet või mõni muu krooniline haigus), arenevad välja tõenäoliselt tõsisemad sümptomid.

Teadlaste hinnangul on patsientide taastumisel sageli oluliseks põhjuseks hoolikad ravimeetmed, mis aitavad neil viirusest tingitud põletiku halvimaid tagajärgi ületada. 

Teadmatust on hetkel aga veel palju. Kuigi haigus sarnaneb paljuski SARSiga ning sellel on gripi ja kopsupõletikuga ühiseid elemente, pole koroonaviiruse kulg veel täielikult mõistetav.