Terviseameti 2013. aasta riskianalüüs: gripipandeemia tõenäosus on väga suur

Veel sellel nädalal kommunikeeris terviseamet, et koroona-viiruse oht pole Eestis kõrge. Näiteks ütles terviseameti epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko Postimehele antud intervjuus, et Eestis saavad inimesed kergendunult hingata, sest riigisisene leviku oht on väga madal.

Veel 12. märtsil ütles peaminister Jüri Ratas riigikogu ees esinedes, et "terviseamet hindab praegu koroonaviiruse üksikjuhtumite Eestisse sissetoomise riski väga kõrgeks, haiguse kohapealse piiratud leviku tõenäosust keskmiseks kuni kõrgeks ning haiguse kohapealse laialdase leviku tõenäosust endiselt madalaks."

Ratas küll lisas, et peame oleme valmis olukorra kiireks muutumiseks ning viiruse laiemaks levikuks.

2013. aasta raportis kirjutatakse aga: "Gripipandeemia oht tekib juhul, kui ringlusse ilmub uus, kõrge patogeensusega inimpopulatsioonis varem mitte esinenud gripiviirus ning esineb selle viiruse laiaulatuslik levik inimeselt-inimesele. Tervikuna võib epideemia hädaolukorra tekkimise tõenäosust hinnata suureks, v.a gripipandeemia tõenäosus, mis on väga suur."

Kusjuures, Irina Dontšenko, keda enne tsiteerisime, on üks antud raporti autoritest, olles selle töörühma juht.

"Arvestades kerget nakkavust, kõrget levikupotentsiaali, elanike immuunkaitse puudumist, põhjusliku ravi piiratud kättesaadavust või puudumist ulatusliku haigestumise korral on tõenäosus viirushaiguse epideemiliseks ja isegi pandeemiliseks levikuks väga suur. Seda kinnitas 2009/2010 A/H1N1/2009 gripipandeemia kogemus. Haigestumist süvendas viirusvastaste ravimite piiratud kogus riigis, selle suhteliselt kõrge hind, vaktsiini puudumine pandeemia haigestumise kõrgperioodil ning riskirühmade ja kogu elanikkonna madal vaktsineerimistega hõlmatus," on raportis kirjas.

Õhtuleht saatis terviseametile küsimused, miks nad oma senises kommunikatsioonis pole tuginenud 2013. aasta raportile, ja lisab vastused esimesel võimalusel.

Raportis loetletakse üles ka terve rida puudusi, mis riigis 2013. aastal tuvastati. Näiteks puudusid siis (pole veel teada, kas ka praegu - toim) riigis kõikides olulistes nakkushaiguste valdkondades määratud referentlaborid, mis raskendab epideemilise potentsiaaliga haigustekitajate õigeaegset identifitseerimist ega võimalda kiiret epideemiatõrje meetmete rakendamist vajalikus mahus, mis võib soodustada epideemia teket ja levikut.

Raporti kohaselt on tagajärgede hindamisel on arvestatud SARSi, linnugripi ning 2009/2010 A/H1N1/2009 gripipandeemia esinemise kogemusi. Oma kõrge levikupotentsiaali tõttu võivad nimetatud haigused levida Eestisse, mida näitas 2009/2010 A/H1N1/2009 gripipandeemia kogemus. Pandeemiline gripp on agressiivne, kõrge nakatuvuse ja kiire levikuga ning rohkeid tüsistusi 11 ja surmajuhte põhjustav viirushaigus. Selle ohtlikkust kinnitas 2005. aastal levima hakanud kõrge patogeensusega linnugripiviirus, mis nakatas ka inimesi ja mille suremus oli kõrge. Linnugripiviiruse ringlus maailmas jätkub.

Tõenäosus, et pandeemilise gripi, SARSi või uute viirusnakkuste kandumisel Eestisse võib tekkida tervishoiualane hädaolukord, on raporti kohaselt suur.

Tõenäosust, et kõrge nakkavusega viirushaiguste puhangu tekkimisel mistahes riigis võib haigus kanduda ka Eestisse, saab pidada samuti suureks. Võimalikke epideemia hädaolukorra tagajärgi saab hinnata vähemalt rasketeks (pandeemilise gripi puhul väga rasketeks) kuna haigusele on iseloomulik kiire ja raske kulg.