Uudised

EESTI BIOKEEMIK HOIATAB: koroonaviirus püsib nakkusohtlikuna õhus mitu tundi, pindadel isegi mitu päeva! (8)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 15. märts 2020 18:01
Foto: Vida Press
Kuidas pidurdada koroonaviiruse levikut ja mitte nakatuda? "Lisaks sellele, et pesta igal võimalusel oma käsi, tuleks püüda desinfitseerida ka pindasid, millega kokku puutume," paneb südamele Tallinna Tehnikaülikooli proteoomika professor Peep Palumaa. Puhastada tuleb telefoni, arvutiklaviatuuri, ukselinke jm. Siin on professori käitumissoovitused. 

Toetan igati positiivset suhtumist igasuguses olukorras, kuid tahaksin lisada paar käitumissoovitust praeguses erakorralises olukorras.

Olen erialalt biokeemik ja jälgin hoolega lisaks kohalikele ja välismaistele uudistele ka teadusmaastikku, et aru saada, mis toimub. Eks ikka eesmärgiga leida mingit leevendust või lahendust.

Tallinna Tehnikaülikooli proteoomika professor Peep Palumaa soovitab väga hoolikalt puhastada igasugu pindu. Foto: Erakogu

Samal teemal

Meie reporterid küsivad ekspertidelt, mis on kõige huvitavam uudis viirusest ja kuuleme siis üht-teist, kuid tahaksin teiega jagada hiljutist minu arvates kõige olulisemat uudist uuest viirusest.

Teame, et viirused levivad piisknakkusega ja siin pole ilmselt erandiks ka uus viirus. Siit tulenevat tervisekäitumist me kõik teame ja ma ei hakka seda üle kordama. Samas on aga ka oluline, mis siis nende piiskadega juhtub – kui kaua nad püsivad elujõulisena õhus ja pindadel, millele nad langevad. Siin on suured erinevused ja iga viirus on erineva elujõulisusega.

Hiljutine teadustöö uuris siis seda uut viirust ja leidis, et viirus püsib nakkusohtlikuna õhus mitmeid tunde, erinevatel pindadel aga kuni mitmeid päevi! Detaile saate ise lugeda järgmiselt lingilt.

See teadustöö pole veel publitseeritud ja kontrollitakse veel mitmeid kordi üle, kuid pole mingit põhjust mitte teha juba selle tulemuse alusel mõningaid muutusi inimeste tervisekäitumises.

Nimelt – lisaks sellele, et pesta igal võimalusel oma käsi, tuleks püüda desinfitseerida ka pindasid, millega kokku puutume. Nägime, et Hiinas desinfitseeriti isegi tänavaid ning ehk meie riik jõuab ka selle meetmeni, kuid enne selle toimumist saab ka ise üht-teist ette võtta.

Foto: Pixabay

Mina soovitan teil poodi sõita kaine peaga ja mitte viina järele. Poes on veel saada pihustitega üldpuhastusvedelikke ja klaasipuhastusvedelikke, desinfitseerimisvahendeid, mis on väga sobivad pindade puhastamiseks. Kas nende vedelike viirusvastane võime on sama mis 70% etanoolil, pole hetkel tähtis, ja selle teaduslikuks väljaselgitamiseks pole ka aega. Kuid kaitsevõime on olemas ja seega need kaitsevad meid.

Tasub puhastada igasuguseid pindu, millega kokku puutume – eelkõige mobiiltelefoni, ukselinke, laudasid, arvutiklaviatuuri jne, jne, jne. Võimalusi on palju ja selline tegevus kahandab viirusega nakatumise ohtu. Loomulikult kasutage ka pesulappe ja peske need koos kätega vee all hoolega puhtaks. Kellel on, võib kasutada kummikindaid.

Ütleksin ka mõtte maskide osas. Üldarvamus on hetkel selline, et mask ei kaitse tervet inimest, vaid seda peab kandma haige inimene. See väide on vale. Mask kaitseb igal juhul, kuid ükski mask ei kaitse 100%. Parimad kaitsevad 95% ulatuses, see tähendab, et nakkusoht on 20 korda väiksem.

Foto: Pixabay

Ka tavaline marli-vatimask kaitseb mingil määral juhul, kui teist mööduv inimene köhib-aevastab. Kas seda juhtub? Eks ikka. Aga see inimene ei tarvitse olla ju uue viirushaiguse põdeja, viiruseid on palju... Kõik on õige, kuid me ei tea. Ei saagi siin seda teadma, sest võimet/soovi kõigi soovijate testimiseks pole.

See on aga juba esimesest päevast peale olemas USA-s, kus varsti saame näha tulemusi. Kiirtestimine, mis pole samuti 100% täpne, oli edu võtmeks Taiwanis ja võimaldas käibest kõrvaldada nakkusekolded.