Uudised

KIIRABIKESKUSE JUHATAJA: valmistume COVID-19 patsientide vastuvõtmiseks 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 16. märts 2020, 17:55
EMO patsientide parklasse on püsitatud triaaži- ja ravitelk, kus jagatakse patsiendid vastavalt murele.Foto: Erakogu
Kuidas töötab Põhja-Eesti Regionaalhaigla kiirabikeskus eriolukorras? Millega peaksid arvestama patsiendid? "Meie patsiendid peavad olema valmis selleks, et kiirabibrigaadi reageerimine COVID-19 kahtlusega kiirabikutsetele erineb meie tavalisest taktikast, " ütleb  PERHi kiirabikeskuse juhataja Arkadi Popov haigla blogis.

Millised on olulisemad ettevalmistused, mida Regionaalhaigla praegu teeb?

Samal teemal

Kõigepealt valmistume COVID-19 patsientide vastuvõtmiseks, mis hõlmab erinevaid aspekte. COVID-19 patsientide liikumise teekonnad EMO-s. EMO patsientide parklasse on püsitatud triaaži- ja ravitelk, kus jagatakse patsiendid  vastavalt murele, tehakse esmane ülevaatus, vajadusel võetakse analüüsid ja toimub arstlik vastuvõtt.

Ambulatoorset ravi vajavaid patsiente nõustatakse, raskemad patsiendid aga saavad edasist ravi statsionaaris – sõltuvalt seisundi raskusest kas Regionaalhaiglas või Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliinikus.

Läbi on mõeldud ka logistika kiirabiga saabuvate COVID-19 kahtlusega patsientidele. Haigla piirab plaanilist ja ambulatoorset tööd personali ja voodifondi ressursside vabastamiseks ning ka selleks, et minimeerida ravil olevate patsientide nakatumisriski. Haigla täiendab oma isikukaitsevahendite varu, et tagada efektiivne kaitse personalile.·Personal saab ka täiendavaid instruktsioone isikukaitsevahendite kasutamise osas.

Foto: Erakogu

Kuidas on kiirabikeskuse tööd mõjutanud eriolukord?

 Regionaalhaigla kiirabikeskuses töötab alates 13.märtsist operatiivstaap, mille roll on optimeerida juhtimisprotsessi kriisiolukorras. Meie kiirabi teeninduspiirkonnas on organiseeritud mobiilne COVID-19 testide võtmine, milleks on kokku pandud kaks lisabrigaadi. Kõik kiirabibrigaadid on varustatud COVID-19 testide võtmiseks vajaliku varustusega. Oleme valmis täiendavate lisabrigaadide komplekteerimiseks. Väikesaartele, kus töötavad meie esmase abi brigaadid, saadame täiendavad ravimite varud, nt antibiootikume. Pidevalt monitoorime epidemioloogilist olukorda väikesaartel ja Hiiumaal ning töötame tihedas koostöös terviseameti kriisistaabiga.

Foto: Erki Parnaku

Mida teete oma kolleegide tervise hoidmiseks?

 Kõik meie keskuse töötajad on saanud väljaõppe isikukaitsevahendite kasutamise osas. Momendil on meie vahendite varud piisavad. Lisaks kaardistame personali reisianamneesi ja haigestumist selleks, et vältida personali nakatumist ning vajadusel isoleerida neid, kes muutuvad potentsiaalselt nakkusohtlikeks.

Foto: Erki Parnaku

 Regionaalhaigla kiirabikeskuse katastroofimeditsiini osakond ja Eesti päästemeeskonna meditsiinirühm koostöös Päästeameti Kose logistikakeskusega on varustanud päästelkidega Kuressaare haiglat, kus on plaanis rakendada COVID-19 haigete ambulatoorne vastuvõtt. Päästetelgid on suunatud lisaks ka Ida-Virumaa keskhaiglasse ja Rakvere haiglasse. Meie reanimobiilibrigaadid on valmis tulema appi Kuressaare haigla kolleegidele juhul, kui raskes seisundis Saaremaa patsiendid peaksid vajama erakorralist üleviimist Regionaalhaiglasse intensiivraviks. Vajadusel kasutatakse selleks ka Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga helikoptereid.

Meil on hea koostöö Lääne-Tallinna keskhaiglaga, mille kolleegidega me kohtume regulaarselt selleks, et läbi arutada patsientide liikumise logistikat.

Foto: Erki Parnaku

Millal tasub kiirabi kutsuda? Kuidas kiirabi eriolukorras tegutseb?

 Nagu me teame, siis COVID-19 nakkus võib kulgeda kergete haigusnähtudega – väike palavik, kuiv köha, kurguvalu, iiveldus. Sellisel juhul ei ole kiirabi kutsumine vajalik. Kõige tõhusam meede on eneseisoleerimine. Kui inimene tunneb, et tal ei jätku õhku või tekib suur nõrkus, siis tuleb kindlasti helistada hädaabinumbril 112 ja kutsuda kiirabi. COVID-19 testimine omab mõtet juhul, kui ilmnesid haigusnähud ning inimene kuulub riskigruppi: vanemaealised (üle 60aastased) ja isikud, kellel on tõsised kaasuvad haigused (südame-veresoonkonnahaigused, kroonilised kopsuhaigused, immuunpuudulikkus, diabeet, onkoloogilised haigused) olenemata vanusest.