Viroloog: me peaks otsekohe lõpetama igasugused piirangud testimisele. Kui on võimekus, siis tuleb seda kasutada (3)

„Viirusega on kõik hästi, aga meil on halvasti,“ ohkas Merits. Ta lisas, et maailmas leviva koroonaviiruse kohta koguneb infot väga kiiresti, aga info ei ole teadmised ja tegelikult on viiruse võitmiseni veel pikk maa. „Meil on väga palju vastuolulist infot ja orienteerumine on raske. Positiivne on see, et Euroopa on reageerinud jõuliselt,“ rääkis ta. Samas tõdes Merits, et Euroopa on oluliste otsustega paljudel juhtudel hilinenud ja sellepärast kulgeb see viirus ilmselt vaevaliselt ja ohvriterohkelt.

Riskirühmad kaitstud aga testimine puudulik

Meritsi sõnul on kodusel rindel hea uudis see, et meil on suudetud viirus hoida eemal riskirühmadest. „Kuidagi on see juhtunud ja see on kindlasti hea,“ ütles ta.

Samuti kiitis Merits neljapäevast uudist, et viiruse testimise võimekust on hakatud suurendama. Samas leiab ta seal vea. „Mis on vale ja rumal, on testimise viimane punkt, kus jälle räägitakse riskirühmadest. See võiks sealt kaduda. See olukord on ühene ja selle on välja öelnud ka WHO (maailma terviseorganisatsioon - toim.). Kui valitsuse nõuandjad teavad midagi, mida meie ei tea ja annavad sellist nõu, siis argumendid lauale,“ ütles Merits ja lisas, et tema ei ole veel kuulnud argumente, mis põhjendaks piiratud testimist.

„Me peaks otsekohe lõpetama igasugused piirangud testimisele. Kui on võimekus, siis seda kasutada. Kui ei ole, siis väljastpoolt kaasata. Ei ole võimalik kustutada tulekahju kinnisilmi ja ei ole võimalik võidelda viirusega, kui sa ei tea kus ta on,“ sõnas Merits.

Teadlane tõi välja, et Hiinas ja Itaalias on olnud raskemaid haiguse sümptomeid ja vajadus haiglaravile ka nendel inimestel, kes ei kuulu riskirühmadesse. „Aga see ei ole põhjus, miks ma arvan et peaks kõiki testima. Meilt oodatakse lähiajal, et me annaks nõu viiruse leviku takistamiseks, aga mis nõu me anname, kui me ei tea midagi? Meil on selgunud palju kitsaskohti, millega peaks tegelema. Üks neist on ebapiisav info. Milliseid otsuseid saab vastu võtta info pealt, mis on nii auklik?“