Seisukoht
24. märts 2020, 18:58

Seisukoht | Aga kui koroona on kõigest soojendusetendus? (1)

Piirid on kinni, liikumine pole riigisiseseltki soovitatav, meditsiinivaldkond valmistub enneolematuks kriisiks, ettevõtted teevad meeleheitlikke ponnistusi, et ellu jääda ning inimesed on juba või jäämas tööta. Nagu üks kõrge sotsiaalala ametnik paari päeva taguses telefoniintervjuus ütles: „Maailm on korralduslikult kõige suuremas kriisis pärast II maailmasõda.“ 

Ja tasub rõhutada, et koroonakriis pole Eestis ega suuremas osas maailma nurkades jõudnud veel haripunktigi. Ometi on endiselt neid, kes vabatahtlikult kodukarantiini valinuid tögavad, et need reageerivad üle. Tõsi, päev-päevalt jääb selliseid vähemaks, sest ühestki muust teemast enam ei räägita. Isegi kõige suuremad vandenõuteoreetikud ja skeptikud on sulgenud suu ning peatanud näpud.

Viirus, mida mõni soovitas veel mõni nädal tagasi hanerasvaga tõkestada, on nüüdseks pööranud maailma pahupidi. Koroonaviiruse eripära on erakordselt suur nakkavus. Suremus on küll kõrge, aga mitte ligilähedaseltki võrreldav eelmisel sajandil korralikku hävitustööd teinud Marburgi viiruse või mõned aastad tagasi lahvatanud ebolaga. Nende ajal päästis inimkonda katastroofist küllaltki madal nakkuvus. Aga mõtiskleme nüüd korra: kui maailma kuskil osas muteerub viirus, millel on koroona nakkuvus- ja Marburgi suremusprotsent...