Irja LutsarFoto: Aldo Luud
Uudised
24. märts 2020, 22:01

Viroloogia professor Irja Lutsar: lisapiirangute rakendamiseks on praegu õige aeg (6)

Teisipäeval tutvustas Covid-19 takistamise teadusnõukogu kriisikomisjonile raportit, millest lähtuvalt otsustas valitsus kehtestada lisapiirangud. Teisipäeva õhtul Õhtulehega vestelnud viroloogia professor ja teadusonõukogu liige Irja Lutsar leidis, et lisapiirangute tõkestamiseks oli õige aeg ning masstestimine pole jätkuvalt otstarbekas.

Lutsari hinnangul on viimase nädala jooksul olnud peamine koroonaviiruse leviku areng nakatunute arvu stabiliseerimine. „Ma ei taha seda väga kõva häälega öelda, sest siis pean kolm korda üle õla sülitama, aga praegu lisandub  päevaga positiivse prooviga inimesi 20 ringis, seitse-kümme päeva tagasi oli see arv 60 ringis,“ nentis Lutsar. 

„Teise arenguna näen haiglasse tulevate inimeste kasvu, mida oligi oodata. On teada, et viirusel on pikk peiteperiood – ei ole päris niimoodi, et täna on sul nakatunuga kontakt ja homme oled haiglas. Haiglasse jõudnud inimesed on olnud varasemalt kodus haiged. See ei tähenda, et midagi oleks maha magatud, vaid see on lihtsalt selle viiruse iseloom,“ nentis tunnustatud professor.   

Lutsar on olnud ka masstestimise vastu. Miks ja milline on tema sõnum masstestimise pooldajatele? „Seda ütles professor Andres Merits, keda ma täielikult usaldan, et uued testid on nii tundlikud, et kui seal on natukenegi seda koroonaviiruse RNA-d õhus, on testi tulemus positiivne. See aga ei tähenda, et inimesel on koroona. Kui testime valesid inimesi, võib ta maha rahuneda – Olen korra andnud negatiivse koroona testi, võin oma elu edasi elada.“

„Kui aga vaatame, siis need inimesed, kes on olnud kontaktsed koroonasse nakatunutega, siis see ei huvita mind absoluutselt, kas testi tulemus on positiivne või negatiivne, sest nad peavad olema niikuinii karantiinis. Test ei muuda tema elus midagi. Samuti, kui juba peres on üks koroonahaige ja teine inimene on sarnase kliinilise pildiga – mul pole mingit põhjust kahtlustada, et tal võib olla mingi muu viirus,“ põhjendas Lutsar, kes lisas, et perekondlikud ja lähedased kontaktid on sellele haigusele väga iseloomulikud

„Eesti juhud on väga sageli seotud pidudega. Võib olla mitte otseselt näiteks Kuressaares peetud võrkpallimatšiga, aga sellele järgnenud peoga. Me näeme, et isegi piirkonnad, kus on väga palju testitud, sealt tuleb ikka vanu, näiteks 80aastasaseid inimesi koroonaviirusega, keda ei olnud nendel pidudel.“ 

Lutsari hinnangul pole ka mõtet teha teste, mille tulemustega ei ole midagi peale hakata. „Miks kulutada testi analüüsivate inimeste aega, et teistel oleks lihtsalt huvitav teada, kas neil on koroonaviirus või ei? Kui seda testi teha, siis sellele peab järgnema tegevus. See puudutab kõiki meditsiinilisi teste. Kui me muidu ei saa teada, kas see inimene peab karantiinis olemas, siis loomulikult on test näidustatud. Või näiteks kui inimene töötab kriitilises kohas, aga tal on köha-nohu, aga kontakti pole justkui olnud, siis on test näidustatud. Võib olla on hoopis gripp ja tohib kolme-nelja päeva pärast tööle naasta,“ leidis viroloogiaprofessor, kes toetab praegust valitud suunda. 

„Perearst ikkagi tunneb oma haigeid, väga pooldan, et see on nende otsustada. Koroonaviiruse testimine ei käi „mina tahan“ mõtlemisega, vaid nagu pressikonverentsil rääkisime – see on meie-ühiskond, mitte minu-ühiskond.“   

Võrreldes Itaaliaga, kus on registreeritud enim surmi, on meil märgatav erinevus – kõige suurem riskigrupp ehk 50+vanuselised moodustavad tuvastatud juhtumistest 40%. Itaalias on sama protsent ligi 75%. Millest selline erinevus?

„Itaalia on väga erinev, alles eile vaatasin Itaalia kahe kõrvuti asetseva regiooni andmeid: Lombardia ja Venetto. Lombardias on 39% testide tulemus positiivne, mis ütleb mulle, et seal testitakse vähe. Kõrval on Venetto, kus positiivseid proove on alla 10% ehk nemad testivad ilmselt rohkem.

Samuti arvan, et Itaaliast tulevad juhud ilmselt haiglast – inimesed lähevad haigusega juba haiglasse. Kui kuulutame välja masstestimise, siis usun, et minuvanused ja vanemad ei ole seal järjekorras esimesed, vaid on noored. Kui vaadata, keda viirus tabab, siis peaaegu kõiki ühiskonnagruppe ühtlaselt. Seda näitab ka hiinlaste tehtud uuring ja nagu ka meil on Eestis näha, et meil on üpris palju lapsi olnud koroonaga, aga nad pole haiglas ja põevadki kergelt. Arvan, et Eesti testitulemused peegeldavad viiruse levikut ühiskonnas proportsionaalsemalt.“

Lutsari hinnangul oli lisameetmete rakendamiseks õige aeg. „Me ei saa hävitada seda, mida ei ole. Minu käest on palju küsitud ja tean, et mind on väga palju selles süüdistatud, et olen väga rangete meetmete vastu. Ma jään endale kindlaks. Arvan, et vabal ühiskonnal pole rangeid meetmeid kerge taluda. Keegi ei tohi nii naiivselt mõelda, et viirus levib 180 ja rohkemas riigis ning Eestis seda ei ole. Meetmete rakendamine pole ühesuunaline liikumine, vaid balansseerimine.“