PSÜHHIAATER KEERULISEST AJAST: anna endale ja lastele aega kohaneda uute raskustega

Vasli tõdeb, et meil kõigil on praegu tavapärasest lainetavam enesetunne, meil kõigil tuleb vahepeal peale hirm ja masendus, paanika, ärevus või viha.

„Nagu teada, on 45% inimestest elu jooksul mingi vaimse tervise häire, ja me kõik – olgu diagnoosiga või ilma –, oleme haavatavad stressi, erinevate pingete ja murede tõttu,“ kõneleb psühhiaater.

Praegune olukord on raske – levimas on raske haigus ja samal ajal on meile kehtestatud piirangud või oleme need ise seadnud teadmisega, et see on vajalik. Valitseb ka teadmatus tuleviku suhtes. „See kõik on hästi suur stress. Aga me ei saa kuidagi selle stressi eest ära põgeneda,“ tõdeb Vasli.

Vasli soovitab nii isiklikult kui ka professionaalina võtta aega, et kohaneda uute raskuste ja uue raske ajaga. „Ka uuringud kinnitavad,et karantiinis olemine, rääkimata teadmatusest tuleviku suhtes ja majanduslikest raskustest, häirivad vaimset tervist ja võivad põhjustada erinevaid vaimse tervise raskusi ka mitmeid kuid hiljem.“

Psühhiaatri arvates on kõigepealt oluline tunnistada, et praegune olukord on keeruline ja raske. „Selle olukorra tunnistamine – endale aja andmine, oma lastele aja andmine, endalt võib-olla mõnevõrra vähem ootamine mingiks hetkeks – loodame, et need aitavad tuleviku kahjusid vähendada. See hoiab meie töövõimet ja vaimset tervist.“

On asju, mida psühhiaatri sõnul saab enda heaks ka kohe praegu teha. Tuleb teha päevakava, teha ka meeldivaid asju, hoolitseda enda tervise eest, näiteks magada korralikult. Muidugi tuleb vältida igasuguseid narkootilisi aineid. Tasub otsida ka uusi ja huvitavaid tegevusi ning suhelda teistega võimalikult palju veebi vahendusel, kui reaalset suhelda ei saa. „Neid soovitusi tasub kindlasti kuulda võtta,“ rõhutab psühhiaater.

Aga mida teha, kui me märkame, et mõnel sõbral, sugulasel või kolleegil on raske. Kui märkame, et tal on olemine kuidagi teistmoodi, ta on kurvem või murelikum. Siis soovitab psühhiaater võtta kasutusele vaimse tervise esmaabi, mis koosneb hästi lihtsatest sammudest.

Kõigepealt tuleb inimeselt küsida tema enesetunde ja seisundi kohta ning kuulata tema enda arusaamist olukorrast, enesetundest ja muredest. „See on esimene võimalus, kuidas saame kellelegi tuge pakkuda,“ ütleb Vasli.

„Peale selle, et me teda kuulame, on oluline hoida sel hetkel ise positiivset ja optimistlikku või vähemalt lootusrikast hoiakut ja seda ka edasi anda.“

Järgmine samm on, et me pakume välja või mõtleme koos, mis võiks teda natuke aidata, millised eneseabistrateegiad võiksid olla. Võime ka pakkuda mõtteid professionaalse abi osas.

„On hea, kui meil on või me arendame harjumust üksteist kuulata. Vahel võib olla nii, et meil on piisavalt  energiat ja jõudu teist kuulata, kuid teisel hetkel on vaja, et keegi kuulaks meid ja vaataks olukorda natuke kõrvalt ja võib-olla mõtleks ka koos meiega, kuidas üht või teist asja parandada.“

Kuula pikemalt soovitusi videost!

Peaasi.ee annab iga päev kell 15 nõu Facebook- live vahendusel (küsimusi saab küsida ka anonüümselt), samuti alustab podcastina Pearaadio, kus vaimse tervise spetsialistid aitavad inimestel kriisiolukorras leida lahendusi.